Pulmad olid Eesti talupojaühiskonnas suurim pidu, mida tähistati suurejooneliselt mitmeosaliste rituaalidega ja kus olulist osa etendas toit ja jook. Pulmi peeti tavaliselt mardipäeva ja jõulude vahel, mil toidulaud oli kõige rikkalikum ega olnud kiireid põllutöökohustusi.
Abiellumisele eelnes kosimine ehk suured viinad. Kosilastel olid kaasas kingitused ja vanemal ajal õllelähker, hiljem viinapudel ehk pass. Joogi rüüpamine oli märgiks kosjade vastuvõtmisest. Seejärel pakuti kosilasele süüa leiba, liha ja piima, sageli ka keedetud kanamune.
Pööningu suvenumbris kirjutame pulmatoitudest ning nendega seotud tavadest.
Autor: Anu Kannike
