Eestimaaga seotud inimesed on ajast aega leidnud võimalusi kaunistada end mõne hinnalise ehtekomplektiga. Isegi juba siis, kui etnilised eestlased siin territooriumil veel ei elanudki, olid ehted staatuse ja väärikuse atribuutidena olulised. Oma sisu on ehtepärand leidnud nii loodusest kui arheoloogiast ja ajaloost. Siinseid traditsioone ja oskusi peegeldavad ripatsid, amuletid ja muud eri materjalidest valmistatud arheoloogiliste leidudena kogutud esemed. Lisaks on Eestimaale jõudnud ehteid, mis loodud teistes maades ja kultuuride poolt.
Muuseumide arheoloogiliste kogude näiteid vaadeldes saab mõista seoseid tänapäevaste ehtekunstnike loominguga (Adamson-Eric, Kärt Summatavet, Harvi Varkki, Anne Roolaht, Anu Paal, Mari Käbin, Kadri Mälk, Tanel Veenre jt). Pärimused, legendid ja lood möödunud aegadest saavad kaasaegsetes tehnoloogilistes oskustes uue kuue, kuid on väe ja sõnumiga ehteloominguks vormitud.
Pööningu talvenumbris kirjutame ehtepärandist ning selle mõjust tänapäeva ehtekunstnike loomingule.
Autor: Ülle Kruus
Fotod: Eesti Kunstimuuseum
