Keel, milles me toidust räägime ja kirjutame, on sama oluline kui teiste valdkondade kirjeldamiseks kasutatav keel. Kokaraamatutel, nende tõlkijatel ja algupärandite autoritel, on läbi aegade olnud tähtis roll eesti keele arendamisel.
Köögikeel oli keel, mida rääkis eesti soost alamrahvas, kellest mõned teenisid jõukates baltisaksa majapidamistes kokkade, virtinate ja köögitüdrukutena, askeldades pottide ja pannidega, joostes keldri ja sahvri vahet, valmistades suhkruga kooke ja moosi, toppides vorste või keetes sülti. Kõik need kaldkirjas sõnad on alamsaksa laenud, mis jõudsid meie emakeelde veel enne eestikeelse trükisõna ilmumist.
Kui vana on eesti keel köögikeelena? Millised meile tänapäeval tuntud toidunimed esinevad näiteks esimeses, 1781. aastal maakeelde tõlgitud kokaraamatus „Köki ja Kokka Ramat, mis Rootsi kelest Eesti-ma Kele üllespandud on” (Christina (Kajsa) Warg)?
Lugege Pööningu kevadnumbrist!
Autor: Ester Bardone
Illustratsioonid: Eesti Ajaloomuuseum, Tartu Linnamuuseum, vanad kokaraamatud
