Ajalooliselt Järvamaa Ambla kihelkonda kuulunud Aegviidu teke ja kujunemine on lahutamatult seotud Peterburi-Tallinna raudtee rajamisega 1870. aastal. Raudteeühendus tõstis paiga tähtsust käsitöö- ja kaubanduskeskusena, siin asusid tegutsema naisteõmblejad, sukakudujad ja muud käsitöölised. 1896. a rajas Lehtse mõisnik Friedrich von Hoyningen-Huene siia Ambla kihelkonna abikiriku. Paiknedes looduslikult kaunis kohas männimetsade ja järvede keskel, kujunes Aegviidust 20. sajandi alguses suvitusalevik. 1919. a eraldati riigimaast Aegviidu metskonna metsavaesemal alal, põhja pool raudteejaama, 8 hektarit elamukruntideks. 1920. aastal elas Aegviidus juba 600 inimest.
Pööningu talvenumbris külastame etnoloogi ja arhitektuurihuvilise Heiki Pärdi juhatusel Aegviidut.
Autor: Heiki Pärdi
Fotod: Heiki Pärdi
