„/- – -/ Keskajast on sellel maal siin alles paljad müürid. Muidugi, on paar allikat, millele on ehitatud peaaegu kõik meie teadmised ja ettekujutused. Henriku kroonika, Taani hindamisraamat… Kõige kaunim keskaja monument meie maal on aga kahtlemata Tartu toomkirik. Selle varemed. Alati mõtlen neid nii peenelt tellistest laotud sambaid ja võlvkaari vaadates, kuidas on küll võimalik, et need ikka veel püsti püsivad, juba ligi neli sajandit ilma kaitsva katuseta… Näib, et keskaja ehitusmeistrid valdasid oskusi ja saladusi, mida nad meile pärandanud ei ole. /- – -/“
Pööningu kevadnumbris 1 (18) / 2020 mõtiskleb Tõnu Õnnepalu selle üle, mis on meil ja meis alles keskajast.
Autor: Tõnu Õnnepalu
