Katuse üks peamisi ülesandeid on kaitsta sademete eest. Seetõttu peab katusekate olema veetihe. Lisaks ülevalt alla sadavale veele võib tormituul panna vee liikuma ka külgsuunas või erijuhtudel alt üles. Katusekate peab taluma katusel lühiajaliselt tekkivaid veelompe ning olema lisaks vihmale tihe ka lumetuisule.
Palkidest katusekatted jäävad üsna kaugete aegade taha. Lõhestamisel lõhutakse puidu peenstruktuuri vähem kui saagimisel. Tervemasse puidupinda imbub vesi aeglasemalt sisse, samas on see ebatasasem ja vesi voolab katusel aeglasemalt alla.
Laudkatuse jaoks kasutatakse nii servamata kui ka servatud ja freesitud soontega kuuske, männi lülipuitu või lehist. Lauad paigaldatakse ühes tükis räästast harjani, kuna laua pikisuunas jätkamine on potentsiaalne lekkekoht.
Laastu ja sindli valmistamisel on kasutatud neid puutüve osi, millest ei saanud pikemaid saepalke või muud väärtuslikumat puitmaterjali. Laast lõigatakse peamiselt haava või kuuse, harva ka männi pakkudest. Katusesindel on kiilukujuliseks saetud 50–70 cm pikkune lauake, selle paksemas (15 mm) pikiküljes on 10 mm sügavune soon, millesse paigaldatakse sindli kitsam (5 mm) külg.
Roog- ja õlgkatuse (nagu muudegi puitkatuste) juures on oluline, et vihmavesi voolaks kiiresti maha ega imenduks katusesse. Selleks peaks katusekalle olema vähemalt 45 kraadi. Roogkatuse kõige nõrgem koht on hari, kus kaks katusetahku kohtuvad ja õled lõpevad. Katuseharja korrasolekut tuleb iga-aastaselt kontrollida ning rikete korral vead kiiresti parandada.
Katusekive toodetakse nii savist suure kuumuse juures põletades (keraamiline kivi) kui ka tsementmördist pressimise teel. Katusekivide vahed ei ole vee- ega lumetuisutihedad, seetõttu vajab kivikatus aluskatust laudkatust, tihedale laudisele kinnitatud bituumenrullmaterjali või sarikatele kinnitatud aluskattemembraani. Sobiv katusekalle kivikatusele on 45 kraadi, aga tänapäevased täpse mõõduga valtskivid ja veetihe aluskatus lubavad katust ehitada ka madalama kaldega.
Kuidas on ehitatud ja ehitatakse katuseid puu- (lõhestatud palk, laud, laast, kimm, sindel ja pilbas), õle-, roo- ja kivimaterjalist ning mida pidada nende katusekatete juures silmas, saab lugeda Pööningu suvenumbrist 2 (20) / 2020.
Autor: Targo Kalamees
Fotod: Targo Kalamees
