Moskva olümpiamängude raames Tallinnas korraldatud purjeregati ettevalmistuste käigus sai Eesti NSV pealinn uue väljanägemise. Korraks, 1980. aasta suveks, peideti probleemid – ja loodi välispublikule mulje Tallinnast kui avatud ja huvitavast merelinnast.
Et siia tuldi nii meritsi kui õhutsi, siis uuendati ka reisisadamat ning pikendati Tallinna lennujaama lennurada ja ehitati uus reisiterminal, mille arhitekt oli Mihhail Piskov Moskvast Aeroprojektist ja sisearhitekt Maile Grünberg kunstikombinaadist ARS.
Lennujaama välisilme oli üsna postmodernne: madalal hoonekehandil istuv kõrge harjaga katus meenutab veidi rehielamut, kuid paistab mastaabilt oma harjast üle ulatuvate, ristpuid meenutavate sakiliste lõpetustega ning suurte räästaalustega ehk suisa veidi jaapanlik.
Interjööris oli ruumi magnetiks hiiglaslik punase raamistusega infotabloo, millega haakusid punased infoletid. Kergelt popstiili-hõngulist modernset ootesaali täitis madal matsakas tume nahkmööbel, millele sekundeerisid punased seinapinnad.
Toona oli vähese valuutaga arvestada võivatel autoritel valida vaid nelja värvi – valge, musta, punase ja ookri vahel. „Ja siis me koos Moskva arhitektiga valisime punase, sest see ikka jättis selles majas väga tugeva aktsendi mulje. Ütlen ausalt, et ega ma siin Eestis seda punast värvi poleks ära kooskõlastanud,” on meenutanud M. Grünberg. Sisearhitekt on nentinud, et ilmselt algas just sellest hoonest tema suur armastus punase värvi vastu.
Pööningu kevadnumbris nr 1 (24) / 2021 hüppame ajas veidi tagasi, 1980. aastate algusesse, ja külastame toona valminud Tallinna lennujaama uut terminalihoonet.
Autor: Karin Paulus
Fotod: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Rahvusarhiiv, Kaido Haagen, Wikimedia Commons, erakogu
