Elu keskaja linnas oleks olnud ilma loomadeta mõeldamatu. Linn vajas loomi. Loomad vedasid linna kaupu ja inimesi, tänu nendele tuli lauale söök, selga rõivad ja palju muud eluks vajalikku.
Loomadega kokkupuutumine ja nendega tegelemine oli keskajal mitte ainult küla-, vaid ka linnaelanikele igapäevane. Mitmed ametid olid loomadest otseselt sõltuvad, näiteks ei saanud voorimehed läbi hobusteta. Lihunikud kasvatasid osaliselt ise loomi, kelle liha nad karnides müüsid. Tallinnas lubati neil pidada koguni kuni viitkümmet väiksemat pudulojust. Loomne tooraine oli hädavajalik paljudele käsitööametitele. Loomanahka kasutasid oma toodete valmistamisel raamatuköitjad, king-, vöö-, sadul-, kasuk- ja kindasepad jpt. Loomarasvast tehti küünlaid, loomaluudest ja -sarvedest aga ehteid, mängunuppe, muusikariistu, kamme ning mitmeid tarbeasju, tööriistu ja muud.
Pööningu erinumbris Hoov / 2021 kirjutame loomadest keskaja linnas.
Autor: Inna Põltsam-Jürjo
Fotod: Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Linnamuuseum
