Friedrich Wendachi (1896–1984) teatakse eelkõige kui Nõmme linna arhitekti, kes seisis linna väljanägemise eest hea 1930. aastatel, mil linna areng oli enneolematu. Nõmme kasvas sel ajal tempoga paarsada maja aastas ja seda eelkõige Tallinna arvelt. Tulijaks oli uus keskklass – ametnikud, haritlased ja igat masti ettevõtjad. Nagu tänapäevalgi, survestas buum olemasolevat ruumilist keskkonda ja oli vaja targalt planeerida.
Kipume arhitektuuriajaloos arhitektidele hinnanguid andma eelkõige loomingulise uuenduslikkuse põhjal, kui modernne või „funk“ üks või teine objekt meile tänasest vaatepunktist tundub. Üksikutest tippudest tähtsam on siiski üldine ehituskvaliteet ja arhitekti rolli väärtustava meelsuse kujundamine. Avalikul sektoril ja linnaarhitektidel sealhulgas oli siin võtmetähtsus. Wendach võis küll Nõmme linna tellimusel valminud koolimaju või teisi ühiskondlikke objekte kavandada tagasihoidlikumas laadis kui tema linnaarhitektidest ametivennad Herbert Johanson Tallinnas või Olev Siinmaa Pärnus, kuid see ei kahanda tema väärtust sellesama meelsuse kujundajana.
Pööningu suvenumbris nr 2 (26) / 2021 jätkame Eesti arhitektuuriajaloo teemal. Seekord kirjutame Eesti aja arhitektuurist, Nõmme linna arengust ja linnaarhitektist Fr. Wendachist.
Autor: Triin Ojari
Fotod: Eesti Arhitektuurimuuseum
