Käsitöökojad Euroopa vanalinnades on tänapäeval pigem luksus, mida turistid imetlevad, ja nii ei ole neid Tallinna vanalinnaski enam väga palju leida. Veel 30 aastat tagasi oli tavaline, et mõne restaureeritava hoone puidust aknad või uksed valmistati vanalinnas Uue tänava töökojas, rääkimata varasematest sajanditest, kui linnad olidki käsitöökeskused. Tallinna vanalinnas on aga siiani alles sepikoda, mille alasil on sündinud mitmete Eesti tuntud arhitektuurimälestiste sepised.
Keskaegse Väikese Rannavärava eesvärava aseme kõrval ja linnamüüri all, aadressil Olevimägi 13/Uus 27, paikneb hoone, mis on restauraatorite ringkonnas teatud ka kui Kuninga Sepikoda. Nimi ei tulene aga siiski mitte ühestki Eesti ala valitsenud kroonitud peast, vaid siin pikka aega sepaks olnud Herman Kuningist, kelle tänapäeva inimese jaoks kõige tuntum töö on kindlasti Raeapteegi sepistatud rippsilt (1960).
Pööningu talvenumbris nr 4 (29) / 2021 tutvustame Tallinna vanalinnas asuvat Kuninga Sepikoda, mis on pealinna vanim seni töötav sepikoda, praegu asub seal ka muuseum.
Autorid: Risto Paju
Fotod: Patrik Tamm, Eesti Rahvusarhiiv, erakogu
