Arvatakse, et esimesed kokkupuuted mesilastega olid eestlaste eellastel juba ajast 2500 aastat eKr. Umbes tollest keelekihistust on teada läänemeresoome keeltes mõisted mesi ja meemõdu. Euroopast on vanimad tõendid mesilaste ja inimeste suhete kohta Hispaaniast Araña koobastest leitud kaljujoonised, mis on tehtud ligi 20 000 aastat tagasi.
Eesti ajaloost on andmeid, et Sakala vanem Lembitu kostitas külalisi meest valmistatud mõduga. Muinasajal saadi mett metsas puuõõntes elavate mesilasperede rüüstamisest. Seda kutsuti meejahiks ja sellega tegelesid meekütid. Mesilaspere edasine käekäik meekütti ei huvitanud. Koos inimeste arvu kasvuga suurenes ka vajadus mee järele, meejahist enam ei piisanud ja inimesed hakkasid tegelema metsamesindusega.
Pööningu erinumbris Hoov (2022) kirjutame traditsioonilisest mesindusest, selle ajaloost ning jagame näpunäiteid algajale mesinikule.
Autor: Krista Kivisalu
Fotod: Piret Aaslaid, Andres Tamla, Mati Urbanik, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Maaelumuuseumid: Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, autori kogu
