Põhiline ja kaua aega on ainus inimese hügieeni- ja ravitsemiskoht Eestis olnud saun. Eesti saunakultuuris saab eristada nelja omanäolist piirkonda: Lõuna-Eesti, saared ja põhjarannik ning saunadeta ala, mis ulatub Järvamaalt lehvikukujuliselt laienevana Lõuna-Harjumaale, Läänemaale ja Põhja-Pärnumaale, hõlmates umbes kolmandiku meie maast. Erinevusi leidub nii saunahoonete ehitustehnikas, sisemuses, ahjutüüpides kui ka veesoojendamise viisides, kusjuures Lõuna-Eestis eristuvad üksteisest üpris selgesti Mulgimaa ning Kagu-Eesti ehk Võrumaa ja Setumaa. Erinevusi on ka Eesti eri piirkondade saunakommetes. Siin tõuseb selgesti esile Lõuna-Eesti, kus saunaga seotud kombestik on olnud mitmekesisem kui mujal – jääb mulje, nagu oleks seal tegemist omalaadse saunakultusega, kus on säilinud rohkelt uskumusi ka sauna imettegevast jõust.
Saunadest üle Eesti ning siinsest saunakultuurist saab lugeda Pööningu õeerinumbrist Hoov (2022).
Autor: Heiki Pärdi
Illustratsioonid: Eesti Vabaõhumuuseum, autori kogu