Näitus „Stiilsed asjad. Mööbel ja tarbekunst Eesti kogudest“ juhib tähelepanu tarbekunstis levinud vormidele ja detailidele, milles väljenduvad erinevate ajastute esteetilised ideaalid ning mille koosmõjus on kujunenud ajajärkude iseloomulik stiililine karakter.
Kadrioru lossi ruumides ringi jalutades märkavad külastajad sageli, et mööblit leidub muuseumi väljapanekus napilt. Ajalooliselt lossi juurde kuulunud mööbel hävis halbade hoiustamistingimuste tõttu juba 19. sajandil. Kadrioru lossi looga on seotud banketisaalis asuv kuldkollase kangaga kullatud puitosadega istemööbel – see 19. sajandil Meltzeri mööblivabrikus valminud komplekt oli kasutuses esindusmööblina, kui lossi kasutati Eesti riigivanema ja seejärel president Konstantin Pätsi residentsina. 1930. aastatest pärinevad ka Olev Siinmaa kavandatud rahvuslikus stiilis tuba ning intarsiatehnikas pannoodega raamatukogutuba tahveldatud lae ja Kesk-Euroopa barokist inspireeritud dekooriga.
Ajutistel näitustel on ajaloolist mööblit Kadrioru kunstimuuseumis nähtud varemgi, enamasti selleks, et anda mitmekülgsemalt ja terviklikumalt edasi mõne ajastu miljööd, atmosfääri ja meelelaadi. Seekord on tähelepanu keskmes aga esemed ise. Näitus ei püüa rekonstrueerida terviklikke ajaloolisi interjööre, vaid innustab külastajat iseseisvalt uurima ja võrdlema mööbliesemeid, keraamika vorme ning kaunistuselemente. Uurida aitavad etiketid, seinatekstid – koos toimib väljapanek nagu stiilispikker, mis toob esile erinevate ajastute tarbekunsti olulisemad märksõnad ja tunnusjooned. Barokile, rokokoole ja ampiirile pühendatud teemasaalides leiavad kõrvuti eksponeerimist nii algupäraseid stiile esindavad objektid kui ka 19. sajandi historitsismi vaimus teostatud baroki ja rokokoostiili uustõlgendused. Eraldi ruum on näitusel pühendatud idamaisele portselanile, mis väljendas eurooplaste eksootikaihalust ning millest inspireeritud motiivid jõudsid ka teistesse tarbekunstidesse.
Rokokoo – looduslähedane ja mugav?!
Kogu rokokoole etteheidetavast teatraalsusest ja kunstlikkusest hoolimata olid rokokooajastu ja -kunst oma sisemiselt sõnumilt äärmiselt siirad. Ei leidu vist ühtki teist stiili ega ajastut, mis sedavõrd ausalt oleks deklareerinud: eesmärk on iseenda olemasolu ja elu rõõmsameelne nautimine. Mugavusest (pr k convenance) sai elukvaliteedi ja elamise kunsti keskne märksõna. Pärast suurejoonelisi ning rõhutatult ametlikke, tugevate toonide ja rikkalike kaunistustega barokkinterjööre mõjus rokokoo radikaalselt privaatse ja intiimsena: boudoir, eraldatud söögituba ja raamatukogu kujunevad keskseteks eluruumideks.
Rokokoo pöördumine looduse poole oli ajastule omaselt ühtaegu siiras ja kunstlik, elegantne tsiviliseeritud revolutsioon nii igapäevases elus, ajaveetmises kui ka kunstis. Loodusest inspireerumine ning looduslikele vormidele tsiviliseeritud peenuse andmine on eriti hästi märgatavad ajastu mööbli vormikeeles ja tarbekunsti dekooris. Nii nagu loodus loob üliharva täiesti sirgeid jooni ja sümmeetrilisi vorme, leidub neid napilt ka rokokooajastu esemetes: kummutid, konsool- ja sekretärlauad kummuvad kõhukalt ettepoole, mööbliesemete cabriole-jalad painduvad nõtkelt kahes vastassuunalises kurvis, tugitoolide korjud võtavad asümmeetrilise kartušši kuju. Istemööbel muutus mugavaks, inimkehaga sobivaks. Võib-olla just mugavus, kombineerituna efektse väliskujuga, oli põhjus, miks rokokoo istemööbli iseloomulikumatest mudelitest ei raatsitud loobuda ja 19. sajandi ajaloolistavates stiilides nende juurde tagasi pöörduti.
Kestvast rokokoo-lembusest annab tunnistust Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluv, 19. sajandi viimasel veerandil Peterburis Meltzeri mööblivabrikus valminud diivani ja tugitoolide komplekt. Mõõduka kurviga cabriole-jalg, teokarbi motiiv ja asümmeetriliselt rulluvad C- ja S-kujuline kaunistuselement väljendavad rokokoole iseloomulikku vormi ning dekoorimänge. Diivani ja tugitoolide konserveerimine-restaureerimine Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuses Kanut aastatel 2019–2021 pehme mööbli konservaator Tuuli Trikkanti käe all valiti 2021. aasta Eesti muuseumide aastaauhindade nominentide hulka konserveerimistööde kategoorias. Näitusel „Stiilsed asjad“ avaneb laiemal publikul esmakordselt võimalus põneva ajalooga mööblikomplektiga tutvuda.
Klassitsismi mitu palet
Mängulise, asümmeetrilise ja kurvilistes kaunistuselementides uperpallitava rokokoo järel tõusis sajandi vahetudes esile antiigi pärandil põhinev selge konstruktsiooni ning maskuliinsete ehiselementidega uusklassitsism.
Stiilide piiritlemine ja nimetamine on mööbli ning tarbekunsti ajaloost kõneldes omaette kirev alateema, milles Euroopa erinevates piirkondades, keele- ja kultuuriruumides lähtutakse erinevatest traditsioonidest. Võttes näiteks ajaperioodi 1750–1800 saame Prantsuse kultuuriruumis rääkida Louis XV stiilist (rokokoo kõrgaeg), Louis XVI stiilist ehk goût grec´i ja etruski stiili mõjudega mugandatud rokokoost, ampiirstiilist ning viimase kahe üleminekut markeerivast direktooriumi stiilist. Vaadates sama ajaperioodi Inglismaal, leiame sealt visuaalselt ja esteetiliselt sarnaseid suundumusi juba tuttavate nimetuste all, nagu rokokoo ja uusklassitsism, kuid ka kuninganna Anne´i ja Chippendale’i stiili, gooti taassünni ja regendi stiili. Ajastu domineeriv stiil võib kanda võimul olnud valitseja nime, kuid enamasti, eriti 18. ja 19. sajandi vahetusest alates, leiame kõrvuti eksisteerimas, vahel ka osaliselt segunemas, mitu stiilisuundumust.
Üks uusklassitsismi avaldumisvorme, ampiir, saavutas vaatamata oma suhteliselt lühikesele kõrgperioodile (Prantsusmaal 1800–1815, Euroopas laiemalt kuni 1820. aastate lõpp) terviklikkuse, komplekssuse ja mastaapse leviku üle Euroopa. Napoleon I soovis vabaneda kogu Bourbonide pärandist ja selleks sobis uus mood, mis seoti meelepäraste moraalsete väärtustega. Kaine ja minimalistliku kreeka eeskuju asemel, mis oli iseloomustanud lühiajalist direktooriumi perioodi, pöörati pilk Rooma pompöösse arhitektuuri ning pillava (elu)stiili poole. Hooneid ja interjööre ehtis lopsakas korintose order, mida kombineeriti pidulike militaristlike motiivide ning trofeedega. Uusklassitsismile pühendatud näitusesaalis ilmnevad Vene ampiiri kaks poolust: Napoleoni sõdade käigus üle Euroopa levinud Prantsuse ampiiri luksuslik, militaarse hõnguga impeeriumi stiil ning rangemal ja minimalistlikul goût grec´il põhinev uusklassitsism.
Näitus „Stiilsed asjad“ ei ole kõikehõlmav ajaloolise mööbli ülevaade. Väljapanek soovib anda vaatajale erinevate ajastute ja stiilidega kohtumiseks mõned pidepunktid ning julgustada ajaloolisi esemeid uudishimulikult vaatlema ja detaile märkama. Miks mitte pärast näituse külastamist sellest stiilispikrist juhindudes uurida ja avastada ka ülejäänud Kadrioru lossi või Tallinna linnaruumi.
Näitus „Stiilsed asjad. Mööbel ja tarbekunst Eesti kogudest“ on Kadrioru kunstimuuseumis (Weizenbergi 37, Tallinn) publikule avatud 18. mai–4. september 2022.
Kerttu Männiste (näituse „Stiilsed asjad“ kuraator, Kadrioru kunstimuuseum)
Fotod: Eesti Kunstimuuseum, Jaanus Heinla
Diivan ja tugitoolid enne ja pärast 2019–2021 toimunud konserveerimis- ning restaureerimistööd. (Foto: Jaanus Heinla)
