Huvitaval kombel kohtab kohanime Vastseliina, võro keeli Vahtsõliina, lähestikku kolmes eri paigas. Samanimeline kihelkonnakirik asub praegusest Vastseliina alevikust 2,5 km kaugusel, Külaoru külas, ent veel 1920.–1930. aastatel oli seegi koht tuntud Vastseliina nime all. Keskaegse Vastseliina piiskopilinnuse varemed ja Piiri kõrts asuvad omakorda 5,5 km kaugusel idas, praeguse nimega Vana-Vastseliina külas. Alevik hakkas kujunema 20. sajandi algul Piusa jõe äärde, samanimelise vallamaja juurde, kohalike teede ristumiskohta. Puidust vallamaja on ilmselt aleviku kõige vanem ehitis. Tõenäoliselt on hoone ehitatud 1870. aastatel, 1926 tehti seal põhjalik remont: välisseinad kaeti värvitud laudvoodriga ning siseseinad krohviti. Esimese ilmasõja ajal ehitas Läti päritolu proviisor Olgert Dihrik aleviku südamesse esindusliku kaheosalise tellisvoodriga hoone, kus avas apteegi. 1940. aastal ehitati siia piimaühisuse moodne meierei, alevikus oli mehaanikatöökoda ja kihelkonnakool, mille kahekordne kivimaja oli valmis saanud 1883.
Pööningu lõuna-teemalises suvenumbris tutvume Eesti lõunaotsa aleviku Vastseliina arhitektuuri- ja kultuurilooliste pärlitega.
Autor: Heiki Pärdi
Fotod: Heiki Pärdi
