Klassitsisimi all peetakse silmas nii arhitektuuri-, kunsti- kui muusikastiili, mis kõik kannavad eneses valgustusajastu vaimu. 17. sajandi lõpust 19. sajandi esimese pooleni Euroopas ja Põhja-Ameerikas valitsenud arhitektuuristiil rõhutas lihtsust, harmooniat, selgust ja reeglipärasust – antiigiuurija Joachim Winckelmanni kirjeldatud „õilis lihtsus ja vaikne suurus” pidi leidma oma koha nii avalike hoonete kui elumajade projekteerimisel.
Klassitsistliku arhitektuuri juured ulatuvad antiikaega, klassikalise kreeka ja rooma ehituskunsti. Olulise tõuke klassitsismi kujunemisele andsid 18. sajandil toimunud arheoloogilised väljakaevamised Pompeis, Herculaneumis ja mujal. Antiikhoonetest on inspireeritud ka klassitsismist ja uusklassitsismist tuttavad elemendid, nagu sammasportikus, kolmnurkfrontoon, pilastrid, tagasihoidlik dekoor ja heledad värvid. Esinduslikku, lausa ranget stiili hinnati kõrgelt esindushoonete puhul, nii leidub kogu Euroopas arvukalt klassitsistlikke paleesid, (üli)koole, kirikuid ja ilmaliku võimu esindushooneid.
Pööningu suvenumbrist nr 2 (32) / 2022 tutvustame lähemalt klassitsismi Eestis.
Autor: Mia Maria Rohumaa
Illustratsioonid: Eesti Rahva Muuseum, Kultuurimälestuste register, Pixabay, Wikimedia Commons, erakogu
