Mis kuupäeval esimene Haapsalu sall valmis kooti, ei tea öelda isegi Siiri, aga arvatakse, et küllap Haapsalu sall varsti 200 aastat vanaks saab. Asi sai hoogu 1825. aastal, kui Haapsallu rajati mudaravila ja Peterburi rikkad linnakodanikud hakkasid Haapsalus suvitamas käima. Peterburi-Haapsalu vahet käis liinilaev.
Haapsalu sall on olnud 19. sajandi algusest saadik Haapsalu naiste Nokia. Mehed olid merel, majapidamised väikesed, teenimisvõimalus tuli leida ja miks ei võiks teenida raha näputööga! Arvati, et pere peale kooti talvel 70–80 salli ja suvel müüdi need supelsakstele maha.
Haapsalu salli keskosa kootakse eraldi, äärepits kootakse eraldi ja siis õmmeldakse see äärepits keskosale külge. Paljud meistrid ütlevad, et äärepitsi kudumine on tüütu, ja neid äärepitse pandi kuduma väiksed poisid, kes veel merel ei käinud. Ei tea, kui palju see tõele vastab, aga nii räägitakse.
Pööningu sügisnumbris nr 3 (33) / 2022 vestleme Haapsalu sallide meistri Siiri Reimanniga salli ajaloost ja käsitööoskusest.
Vestles: Madis Jürgen
Fotod: Anu Pink, Gao Peng, Patrik Tamm
