Möödunud suvel tulid Saaremaa kaugesse nurka Lümanda Lubjaparki kokku traditsioonilise freskomaali huvilised, et tähistada paekivi rahvuskiviks kuulutamise 30. sünnipäevale pühendatud lubja-aastat. Lümanda on paik, kus on traditsiooniliste meetoditega toodetud lupja juba aastakümneid – siit pärinebki kõigile tuttav Saaremaa lubi, mille kvaliteeti hinnatakse ka rahvusvahelisel erialaväljal.
Üheskoos prooviti läbi töövõtted, mida võisid kasutada ka Eestis tegutsenud keskaja meistrid, kelle ülesandeks oli kaunistada maalingutega kirikute interjööre. Eeskujuks võeti maalingudetailid, mida uurijad on meie kirikutest läbi aegade leidnud.
Teine põnev teemavaldkond, mida Lümandas uuriti, on lubikrohvi valmistamine. Suure tõenäosusega toimus see keskajal teisiti kui tänapäeval harjunud oleme: kustutatud lubjast saadud pasta segamine liivaga. Lubikrohvi valmistamise keskaegsele traditsioonile on uurijad hakanud tähelepanu pöörama alles hiljuti, uurides nii ajaloolisi „kunsti kokaraamatuid” ehk (maali)tehnikate käsiraamatuid kui originaalmaterjali ennast.
Pööningu talvenumbris nr 4 (34) / 2022 kirjutame freskomaalide ajaloost Eestis.
Autor: Hilkka Hiiop, Varje Õunapuu
Fotod: erakogu
