Kolmekümnendatel aastatel said eestlased Balti jaamast sõita kiirrongiga nii Riiga kui ka Varssavisse ja Berliini. Tänapäeva mõistes poleks tolleaegne Balti ekspress isegi kiirrong, kuid elutempo oli siis hoopis teistsugune. Teedel vuras üha rohkem autosid, ent veel kestis ka hobuvankrite aeg. Sõnal „kiire” oli teine sisu.
Rongiühendus Kesk-Euroopaga oli aga ka toonase arusaama järgi aeglane ning seda mõisteti ühtmoodi Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Nii lepitigi detsembris 1934 Riias rahvusvahelisel raudteekonverentsil kokku uue rongi – Balti ekspressi – käimapanek alates 15. maist 1935 ning sõiduplaan. Selle järgi väljus rong Tallinnast kell 16 ning sõitis Tapa, Tartu ja Valga kaudu Riiga 8 tunniga senise 12~15 asemel.
Pööningu kevadnumbris nr 1 (36) / 2023 kirjutame kiiretest transpordivahenditest 1930. aastatel.
Autor: Pekka Erelt
Fotod: ajaleht Waba Maa, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA, Raudtee- ja sidemuuseum (Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA)
