Tugendhati villa terrassil seistes laotub vaataja ette Brno (sks Brünn) oma täies ilus. Peamiselt orus asuva linna siluetist kerkib esile Špilberki loss, millest linn õigupoolest alguse sai. Siin üleval saad eksimatult aru, et asud Kesk-Euroopa südames ning et Viin on kusagil päris lähedal.
Veel 19. sajandi lõpus laiusid siin, Černá Pole kõrgendikul, viljapuu- ja viinamarjaistandused. 1860. aastatel kerkisid nendele laugetele nõlvadele esimesed villad, seejärel ka mõned meditsiini- ja hoolekandeasutused, kuid Brno linnaga liideti see ala alles 20. sajandi esimesel poolel, mil tekkis nn Suur-Brno. See liitmine, mis praktiliselt kahekordistas elanikkonna arvu, ei olnud pelgalt administratiivne otsus, vaid omas noores vabariigis ka suurt poliitilist kaalu. Nimelt püüti seeläbi vähendada saksa vähemuse osatähtsust linnavalitsemises.
1920–30ndatel ehitati Brnos terve rida nii odavamaid kui kallimaid kortermaju, avalikke hooneid, luksuslikke villasid, erinevaid äripindu, kohvikuid ja pangahooneid, mis pea kõik võiksid kuuluda UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kuid nimistusse on jõudnud siiski vaid üks – Mies van der Rohe loodud Tugendhati villa.
Pööningu suvenumbris nr 2 (38) / 2023 reisisoovituses tutvustame Tšehhis asuvat arhitektuurimeistriteost Villa Tugendhati.
Autor: Eva Laantee Reintamm
Illustratsioonid: David Židlick, Villa Tugendhat
