1925. aastal saabus tollase Tel Avivi linnapea Meir Dizengoffi kutsel linna varem New Delhis töötanud šoti päritolu linnaplaneerija Sir Patrick Geddes, kellele tehti ülesandeks linna üldplaneeringu loomine. Sir Patrick Geddest peetakse kaasaegse linnaplaneerimise isaks ning bioregionalismi, uus-urbanismi ja rohelise mõtteviisi eelkäijaks. Geddes töötas välja uue lähenemisviisi linna- ja regionaalplaneerimisele, mis põhines inimeste ja nende elatusvahendite integreerimisel konkreetse piirkonna keskkonnatingimustega. Geddesi jaoks oli oluline, et kõik planeerimisotsused põhineksid üksikasjalikel uuringutel, mis annaks ülevaate antud regiooni hüdroloogiast, geoloogiast, taimestikust, loomastikust, kliimast, topograafiast ning piirkonna sotsiaalsetest ja majanduslikest võimalustest.
Linnavalitsus võttis Geddesi plaani vastu praktiliselt ühegi muudatuseta ning Tel Avivist sai ainus linn, mille keskus ehitati välja täpselt tema jooniste järgi. Just tema plaani järgi sai paika tänavavõrgustik, hoonete asetus ja funktsioon.
Huvitaval kombel ei määratlenud Geddes oma plaanides konkreetset arhitektuuristiili. Erinevate ajalooliste asjaolude ja protsesside tulemusel kujunes selleks funktsionalism. Hoonete arhitektuurikeel oli omapärane süntees erinevatest Euroopa funktsionalistliku arhitektuuri koolkondadest. Kõik need mõjutused olid olulised Valge Linna kujunemisel, kuid Tel Avivi Bauhaus on siiski Tel Avivi Bauhaus.
Pööningu sügisnumbri nr 3(39) / 2023 reisikirjas liigume geograafiliselt tõesti kaugele, Iisraeli. Nimelt teeme juttu nn Valgest Linnast, UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tel Avivi funktsionalistlikus stiilis linnaosast.
Autor: Eva Laantee Reintamm
Fotod: Wikimedia Commons, erakogu
