Keskajal oli Eestis 14 alevit, ent kõik need valdavalt puust ehitatud asulad hävisid Liivi sõjas (1558-1583). Uuesti hakkas Eestis aleveid tekkima 19.–20. sajandi vahetusel, turumajanduse ja tööstuse kiire arengu käigus. Osa tekkis kihelkonnakirikute ümber, kus olid soodsad tingimused käsitöö ja kaubanduse arenguks. Teiseks väga oluliseks teguriks alevite kujunemisel oli raudtee areng.
20. sajandi algul oli Eesti üks kõige kiiremini arenevaid aleveid Mõisaküla, mida ühelt poolt toitis raudtee, teisalt asus alev linakasvatusega jõukaks saanud Mulgimaa südames. Silmapaistvaid näiteid Mõisaküla alevipildist toob Heiki Pärdi Pööningu novembrinumbris.
