Eesti ala kohta on õigusega öeldud, et kõige rahvusvahelisem oli siinne kultuurielu 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses. Siis saabus Eesti- ja Liivimaale palju noori haritud sisserändajaid Saksamaalt. Nendega tuli kaasa teadlikkus filosoofiast, kunstist, muusikast ja teatrist – ehk kõik see, mis pani kohapeal aluse Balti valgustusliikumisele.
Valgustusaja aadli haridustee üks enesestmõistetav osa oli kultuurireis ehk grand tour läbi Euroopa tähtsamate linnade ja vaatamisväärsuste. Selliste reiside peamiseks sihtpunktiks kujunes Itaalia ja ennekõike Rooma, mis peibutas nii oma antiikse pärandi kui ka kaasaegse kunstieluga.
18. ja 19. sajandi vahetusel oli Rooma vaieldamatu kunstimetropol, kus said kokku Euroopa aristokraadid ja intellektuaalid, kunstnikud ja tellijad. Eriti oluline oli sajandi alguse Rooma saksa kunstnikele. Neid võis pidevalt kohal olla ligi pool tuhat, samapalju jagus saksakeelseid reisilisi, keda antiikpärandi kõrval huvitasid ka kaasaegsed kunstnikud ja nende ateljeed. Majutus leiti Hispaania treppide juures Pincio mäel ja koos käidi legendaarses Café Grecos.
Selles Rooma saksakeelses seltskonnaelus figureeris ka mitmeid jõukaid baltlasi. Nii lõi näiteks 1810. aastal Igaveses Linnas oma suurejooneliste pidudega, tutvuste ja kunstimetseenlusega laineid riialane Wilhelm von Blanckenhagen. Tema reis ja kohapealsed kunstiostud ongi tänaseni üheks kõige värvikamaks näiteks baltisakslaste grand tour’idest Rooma.
Wilhelm von Blanckenhagen
Blanckenhagenid olid Riias mõjukas ja äärmiselt rahakas perekond. Wilhelmi isa Peter Heinrich von Blanckenhagen (1723–1794) pärines Tallinnast, õppis Hollandis kaupmeheks ja ajas Liivimaal edukalt äri, tõustes Riia Suurgildi vanemaks. Tema 70 000 hõberubla suurune annetus Liivimaa rüütelkonnale tegi võimalikuks Venemaa Balti provintside esimese põllumajandusliku seltsi, Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomiline Sotsieteedi asutamise ning tõi Blanckenhageni perele 1795. aastal aadlitiitli, mis lubas osta mõisavaldusi.
Wilhelm von Blanckenhagen (1761 Riia – 1840 Allaži/Allasch) ja tema vennad said väga hea hariduse, mis tähendas nii ülikooliõpinguid Leidenis ja Leipzigis kui ka õppereise Pariisi ja Londonisse. Blanckenhagen lõpetas ülikooli 1780. aastal, millele järgnes grand tour Itaaliasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. Reisilt naastes tegutses ta Riias esialgu kohtusekretärina, hiljem assessorina. 1786. aastal abiellus ta Catharina Margarethe Klatzoga (1764–1846), perre sündis kaks poega ja neli tütart. 1809. aastal otsustati taas ette võtta grand tour, seekord laste hariduse nimel. Perekond reisis läbi Saksamaa Pariisi ning sealt Belgia, Hollandi ja Šveitsi kaudu edasi Itaaliasse. Rooma jõuti veebruaris 1810.
Roomas oli Blanckenhagenite perekonna peatuspaigaks avara aia ja uhkete interjööridega Villa Aldobrandini Quirinale lähedal. Blanckenhagenite elustiil oli suurejooneline ja pillav. Võeti ette väljasõite nii Napolisse kui ka Rooma lähistele, võõrustati linna noobleimat seltskonda, peeti uhkeid pidusid ja jagati kunstnikele tellimusi. Vene keisririigi alam Wilhelm von Blanckenhagen ärritas oma laia joonega koguni Rooma tähtsaima salongi pidajat, Preisi suursaadiku Wilhelm von Humboldti abikaasat Carolinet:
„Eile einestasin ma perekond Blankenhageniga, kes elavad Villa Aldobrandinis, ja vaatasin kurbuse ja igatsusega Rooma peale. Sa kindlasti mäletad seda vaadet. Me käisime oma siinoleku algusaegadel tihti Villa Aldobrandinis. Ah! Kes oleks võinud siis arvata, et pikaks ajaks jäävad siin domineerima nii metsikud, barbaarsed toonid, eelmisel aastal Šuvalovid, sellel aastal Blankenhagenid, ja kuigi nad räägivad igapäevaselt saksa keelt, on nad sügaval oma hinges ja loomuses siiski nii venelikud ja arvavad, et kultuur peab sealt lähtuma, nii et tuleb peale päris sügav kahetsus selliste pühade paikade ilmalikustumise pärast.“
(Caroline von Humboldti kiri oma abikaasale, 5. septembril 1810 Roomas.)
Olles veetnud Roomas 1810. aasta suve ja sügise, pöördusid Blanckenhagenid tagasi Liivimaale. Reisi ajal üle oma rahaliste võimete elamine, Vene-Prantsuse sõja aegsed majanduslikult keerulised olud ja pikk eemalolek oma Liivimaa mõisate juhtimisest mõjutas tuntavalt pere rahalist olukorda. Mitu maavaldust tuli maha müüa ja kolida perega Allaži mõisa. Otsesest pankrotist küll pääseti, kuid Blanckenhagen otsis võimalust oma kunstikogu müümiseks. 1820. aastal ostiski Blanckenhageni hea tuttav professor Karl Morgenstern ilusa valiku Roomast hangitud kunstiteoseid Tartu ülikooli kogusse – see oli üldse suurim kaasaegse kunsti ost, mille ülikool on kunagi teinud. Palju väärtuslikku jäi siiski ka perekonnale. Veel 19. sajandi lõpul asus nende kunsti- ja raamatukogu Drabeši (Drobbusch) mõisas Cēsise lähistel ning sisaldas rikkalikult Wilhelm von Blanckenhageni Rooma reisiga seonduvat, sealhulgas mälestusalbumit sealsete kunstnike joonistustega.
Blanckenhageni kunstiostud
Wilhelm von Blanckenhagen andis Roomas kunstnikele mitmeid tellimusi ja tegi suuremaid oste. Tema kuulsaim tellimus oli tütarde Eva Wilhelmine ja Emilie Henriette kaksikportree, mille maalis toona Rooma saksa kunstnikkonna hinnatuim portretist Gottlieb Schick. Just Schickilt oma tütarde portree tellimine polnud kindlasti juhuslik, vaid teadlik valik ja Rooma seltskonnas väga tähendusrikas samm. Aasta varem oli Schick maalinud suurt vaimustust äratanud töö Humboldtite tütardest Adelheidist ja Gabrielest. Kaasaegsed on imetlusega maininud ka portree kõrget hinda – 100 luidoori, mille Blanckenhagen kunstnikku usaldades tasus ettemaksuna. 1810. aasta juunis tellitud maal valmis juba sama aasta augustis ja oli Blanckenhageni kaasaegsete sõnul erakordselt õnnestunud. Hiljem asus portree Liivimaal Allaži mõisas, kuid hävis teadaolevalt 1905. aasta revolutsiooni ajal. Hävinud või kadunud on kogust mitmeid teisigi töid, näiteks olla Blanckenhagen Roomas ostnud mitu baltisakslase Carl Gotthard Grassi maalitud maastikku ja vendade Riepenhausenite „Madonna“, mille saatus on tänaseks teadmata.
Mitmed Blanckenhageni kollektsiooni tööd on säilinud Tartu ülikooli omanduses, maalidest näiteks Joseph Anton Kochi töid ja kaks suurt maastikku Roomas tegutsenud vene kunstnikult Fjodor Matvejevilt. Praegu asuvad need teosed siiski koos teiste Tartu ülikoolist Esimese maailmasõja ajal ära viidud kunstivaradega Venemaal Voroneži muuseumis.
Küll on tänaseni Tartu Ülikoolis säilinud Blanckenhagenilt ostetud joonistused. Eriliselt tuleb neist hinnata natsareenlike kunstnike Franz ja Johannes Riepenhauseni suuremõõtmelist teost, mis kujutab Amorite müüki – see motiiv oli vendade loomingus tähtsal kohal, kordudes nii maalidel kui ka joonistustel. 1810. aastal lõi luuletaja Friederike Brun Roomas vendade Riepenhausenite „Amorite müügi“ kiituseks soneti. Seejuures inspireeris teda just maalidega võrreldes palju tegevusrohkem joonistus, mis kuulus Blanckenhagenile.
Näitus Kasselis ja Kadrioru kunstimuuseumis
2019. aasta kevadel ostis Hessen Kasseli muuseum Saksamaal uhke albumi, mis sisaldab Wilhelm von Blanckehageni poolt kogutud joonistusi. Pildid albumis pärinevad suures osas 1810. aastast – tema Roomas viibimise ajast. Ja albumisse on joonistanud enamik toona Roomas tegutsenud tähtsamatest kunstnikest, nende hulgas muidugi need, kellega Blanckenhagenit sidusid muudki tellimused ja lähedasem tutvus, nagu skulptor Bertel Thorvaldsen, maastikumaalija Joseph Anton Koch, portretist Gottlieb Schick, vennad Franz ja Johannes Riepenhausen, vene päritolu Fjodor Matvejev, kaasmaalane Carl Gotthard Grass ja paljud teised.
Selle haruldase kunstialbumi tutvustamiseks ilmus Saksamaal raamat ja Wilhelmshöhe lossis Kasselis korraldati näitus „Kohtumispaik Rooma 1810 – ühe kunstialbumi lugu“ (30. oktoober 2021 – 30. jaanuar 2022).
Autor: Kadi Polli (kunstiajaloolane, Kumu kunstimuuseumi direktor)
Illustratsioonid: Museumslandschaft Hessen Kassel, Tartu Ülikooli raamatukogu, Voroneži Oblasti I. Kramskoi nim. Kunstimuuseum
Alates 2022. aasta septembrist saab Tallinnas Kadrioru kunstimuuseumis oma silmaga tutvuda laiendatud versiooniga Kasseli näitusest. Eestisse jõuab värskelt tähelepanu alla tõusnud Blanckenhageni-album, kuid näha saab ka teisi säravaid töid Rooma rahvusvaheliselt kunstnikkonnalt. Näitus „Rooma 1810. Balti metseeni von Blanckenhageni kunstiostud“ on Kadrioru kunstimuuseumis avatud 16.09.2022–22.01.2023.
