Keset jõukat Mulgimaad, Pärnu-Valga ja Abja-Halliste-Viljandi teede ristumiskohas, Paluoja kõrtsi ning Abja raudteejaama lähedal hakkas tänapäevase nimega Abja-Paluoja väikeseks käsitöö- ja ärikeskuseks kujunema 1890. aastail. Mõisaküla-Viljandi kitsarööpmelisel raudteeliinil avati liiklus 1897. aastal. Aleviku arengule andsid hoogu ka kolm korda aastas toimuvad laadad, kusjuures septembrilaat oli üks Liivimaa kõige suuremaid veiselaatu. Juba varem oli Abja mõisa Paluoja kõrts kujunenud sealse kandi jõukate taluperemeeste kokkusaamiskohaks – „mulkide klubiks“. Abjast on meeleolukaid lugusid pajatanud kuulsaim mulgi kirjanik August Kitzberg. Mulkide suurenev tuntus kasvatas aleviku tähtsust ning Paluoja hakati pidama Mulgimaa mitteametlikuks pealinnaks.
Pööningu kevadnumbris nr 1 (24) / 2021 tutvume 2021. a soome-ugri kultuuripealinna Abja-Paluoja kujunemisloo ja märgiliste ehitistega.
Autor: Heiki Pärdi
Fotod: Heiki Pärdi
