„Katus võib teha kellest tahes, muud kui ta peab kindel ja vastu pidaja olema.“
Nii õpetas üle 140 aastat tagasi J. W. Jannsen eesti põllumehi. Sama reegel kehtib ka tänapäeval – katus peab olema kindel ja vastu pidama, olgu ta siis ükskõik, millisest materjalist. 80 aastat tagasi õpetas Arvo Veski: „Katuse peamiseks ülesandeks on hoone kaitsmine sademete eest. Et sademed katusele peatuma ei jääks, asetatakse katusepind kaldnurgi. Katusepinna kallakus tuleks valida vastavalt kattematerjalile.“
Paljud katustega seotud probleemid algavad sellest, et neid vanu ja lihtsaid nõuandeid ei kuulata. Lisaks veetihedusele peab katus täitma ka kõiki teisi ehitusele esitatavaid olulisi nõudeid: tagatud peavad olema mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus, tuleohutus, niiskusturvalisus, kasutusohutus. Lisaks eelloetletud ehitisele esitatavatele olulistele nõuetele on oluline tagada nõuetekohane korrashoid, heliisolatsioon, energiatõhusus, kuluefektiivsus, hea väljanägemine, hoiduda tuleb tarbetust ressursside ja tooraine raiskamisest jne.
Pööningu kevadnumbris 1 (18) / 2020 vaatleme erinevaid ajaloolisi katusekonstruktsioone ja katusekatteid ning peamisi detaile, millele tuleb renoveerimisel tähelepanu pöörata.
Autor: Targo Kalamees
Fotod: Virumaa Muuseumid, Rahvusraamatukogu, erakogu
