Esimesed klaasitud aknad hakkasid meie aladel levima juba 13. sajandil, seda peamiselt kirikutes, kloostritesõi uhkemates linna- ja mõisamajades. Taluarhitektuuris saab klaasitud akendest rääkida siiski alles 19. sajandi I poolest alates. Sinnamaani pääses valgus hoonesse väikese nelinurkse ava kaudu, mida sai katta puust luugiga – lisaks ruumi valgustamisele ja õhutamisele oli oluline ka enda kaitsmise võimalus.
Kui 17.–18. sajandil oli aknaklaas tõeline luksuskaup ning aknad majaomaniku staatuse näitajaks, siis aja möödudes ning tööstusliku klaasi tootmise arenedes muutusid klaasitud aknad aina levinumaks ning aknaavad suuremaks.
Pööningu kevadnumbris anname ülevaate akna kujunemisest ajaloos ja toome esile, millised kujundused on “aknamoes” valitsenud ning miks.
Autor: Karola Mursu
Fotod: Karola Mursu, Rasmus Jurkatam, Ivar Leidus
