Eesti alevitest on Lihula kõige vanem. Juba 13. sajandi algupoolel ehitati siia kivilinnus, aastail 1234–1251 paiknes Lihulas Saare-Lääne piiskopi residents, hiljem, kuni 15. sajandini, Lihula komtuurkonna keskus. Sõdade käigus Vana-Lihula hävis, ent 19. sajandi lõpu poole virgus uuele elule. 1876–1878 ehitati siia uus moodne neogooti stiilis luteriusu kihelkonnakirik (ehitusmeister J. G. Mühlenhausen), 1890 püstitati Lihulasse ka vene õigeusu kiriku hoone, mille projekteeris arhitekt K. Nyman. 20. sajandi alguses jätkus alevi areng päris jõudsalt.
Lihula arhitektuuripärlitest ja nende lugudest pikemalt Pööningu talvenumbris.
Autor: Heiki Pärdi
Fotod: Heiki Pärdi
Ajakirja veebilehel olev foto: Aleksander Kaasik
