Kui 19. sajandi II poolel talude juurde iluaedu rajama hakati, sai talurahvas esialgu seemneid ja istikuid n-ö küla pealt: naabritelt, sugulastelt-tuttavatelt, mõne eesrindlikuma kooliõpetaja käest ja samuti mõisatest, kus töötas eestlastest kärnereid. 19. sajandi lõpust on andmeid ka sellest, et neid hakati ostma aiaäridest.
Tartu vanim ja suurim aiaäri, Daugulli aiand, andis juba 1860ndatel oma hinnakirja välja paralleelselt nii saksa kui eesti keeles. Kui esialgu oli eestikeelne hinnakiri mõeldud peamiselt eestlastest mõisakärneritele, siis üsna pea selgub kuulutustest, et klientidena oodati aiaärisse juurde talurahvast.
Pööningu kevadnumbris nr 1 (24) / 2021 kirjutame 19. saj lõpu aiaäridest, täpsemalt Tartus asunud Daugulli aiandist ning selle sortimendist.
Tekst: Tiina Toomet
Fotod: autori kogu, Pixabay
