Barokkajastu kestis Euroopas erinevatel hinnangutel aastatel 1600–1750. Barokk sündis Itaalias, rafineeriti Itaalias ning oma viimase lihvi sai Austrias. Toonastest sõdadest räsitud Eestimaale jõudis barokk pool ehk sajandit hiljem ja ka kestis peaaegu pool sajandit kauem.
Maarjamaa barokk tuli siia läbi Rootsi, Saksamaa, Peterburi ja Liivimaa. See tee alglätete juurest tõi kaasa omad transformatsioonid, kuid mis peamine, algul Liivi sõjast ja seejärel Põhjasõjast põletatud, tapetud ja küüditatud maa ei jõudnud pakkuda neid ressursse, mis olnuks vajalikud „Nuustaku Versailles’de“ püstitamiseks. Samas, omad unistused, ootused ja lootused olid siinsetelgi maahärradel ja valitsejatel, mida võimalust mööda tasapisi 18. sajandil ellu viidi. Tervikuna jättis see ajastu Eesti- ja Liivimaale maha terve barokse mõisakihistuse, mis muutis kogu Eesti maastikupilti mõjutades seda suurel määral tänini.
Pööningu suvenumbrist 2 (20) / 2020 saab lugeda baroksest maastikukujundusest: millised olid selle suisa matemaatilise täpsusega ruumimudel, kujundus- ja haljastuspõhimõtted ning kust seda tänapäeva Eestis veel leida võib.
Autor: Sulev Nurme PhD
Fotod: autori kogu, Pixabay, Wikimedia Commons
