Märgruumide pinnad jagunevad märgadeks pindadeks, kus vesi otseselt vastu pindasid pritsib, ja niisketeks pindadeks, mis on kestva või pikaajalise kõrge suhtelise õhuniiskuse piirkonnas. Märgadeks pindadeks on reeglina duši ümbrus, märgruumi põrand kogu ulatuses ja seinaääred umbes 15 cm kõrguseni, kraanikausside, WC-poti ja vanni ümbrus. Ülejäänud pinnad märgruumides on niisked pinnad, sest vee aurustumisel märgadelt pindadelt tõuseb kogu ruumis suhteline õhuniiskus.
Lisaks kõrgele niiskustasemele on pesuruumides veel enamasti soe temperatuur. Pesemisega satub pindadele rohkelt orgaanilise aine osakesi, seega on kõik tingimused hallitusseente arenguks olemas. Kui pesuruumis on põranda- ja/või seinakonstruktsioonis kasutatud puitmaterjale, siis on lisaks hallitusseentele ka puitu lagundavate seente, sealhulgas majavammi tekkerisk suur. Majavammi on Eesti Mükoloogiauuringute Keskus tuvastanud sadade vannitubade, duširuumide, saunade ja muude pesuruumide põranda- ja seinakonstruktsioonidest üle Eesti. Hallitusseente kolooniaid ehk hallitust on aga vähemal või rohkemal määral praktiliselt igas märgruumis. Mida siis teha, et selliseid kahjustusi ennetada ning vähendada majavammi ja hallituse tekkeriski ning arengut?
Pikemalt Pööningu tehnilises erinumbris Värkstuba (2023).
Autor: Kalle Pilt
Fotod: Autori kogu
