Kunagine rootslaste küla hakkas jõudsalt kasvama 1830. aastal, kui Ungern-Sternbergide kalevivabrik Suuremõisast Kärdla üle toodi. 1844. a hakkas vabriku direktor parun Robert Eginhard von Ungern-Sternberg töölistele majade ehitamiseks laenu andma. Nõnda kujunes Kärdla välisilme teistest toonastest Eesti tööstusasulatest sootuks erinevaks, sest siin elasid töölised suurte barakkide asemel väikestes eramajades.
Kärdla arhitektuuripärlitest saab lugeda Pööningu sügisnumbrist.
Autor: Heiki Pärdi
Fotod: Heiki Pärdi