Ida-Eesti köök

Põhjaranniku, Jõhvi ümbruse ja Peipsi põhjakalda külades on perenaised pannud sageli lauale toite, mis tuntud teisteski Eesti piirkondades. Mõnesid valmistati siinkandis küll veidi omamoodi, mõnele anti teistsugune nimetus. Siiski söödi ka selliseid toite, mis mujal Eestis vähe- või üldse mitte tuntud.

Pööningu toidutuur rändab suvenumbris Ida-Eesti toidukultuuriga tutvuma.

 

Ida-Eesti köök. Retseptid

Ida-Eesti toidukultuurist saate lugeda pikemalt Pööningu suvenumbrist.

Artikli autor: Sirje Rekkor

Piima-kruubisupp

5 dl vett
1,5 dl kruupe
1,5–2 l piima
1 sl võid
soola

Kruubid pesta ja leotada külmas vees. Vesi kuumutada keema, lisada leotatud kruubid ja keeta tasasel tulel pehmeks. Valada juurde piim ja lasta keema tõusta. Maitsestada soolaga, segada juurde või.

Kruubipuder suitsuliha ja praetud sibulaga

8 dl vett või puljongit
soola
2 sl võid või rasva
2,5 dl odrakruupe
200 g suitsuliha
2 sibulat

Kruubid pesta ja leotada külmas vees 2–4 tundi. Vesi või puljong kuumutada keema, lisada sool ja rasvaine ning kruubid. Keeta tasasel tulel või ahjus, aeg-ajalt segades, kuni kruubid on täiesti pehmed.

Suitsuliha lõigata viiludeks ja praadida. Sibulad lõigata viiludeks ja praadida kuumas võis kuldkollaseks. Praetud lihaviilud ja sibularõngad panna lauale andmisel pudru peale.

Kruubipudru juurde sobivad kõik hapupiimatooted.

Nõuanne:
Putru võib keeta ka läbikasvanud sealiha või suitsulihaga. Sel juhul pole rasva vaja lisada. Liha lõigata kuubikuteks ja pruunistada, panna paksupõhjalise poti põhja. Lisada vesi ja pestud kruubid ning keeta pliidil tasasel tulel või hautada ahjus, kuni kruubid pehmed. Aeg-ajalt tuleb putru ka segada.

Lihakaste e nott küpsekaalikaga

200 g läbikasvanud sealiha
1 sibul
1 l vett või piima
4 sl nisujahu
soola

Liha lõigata väikesteks kuubikuteks ja praadida. Lisada hakitud sibul ja praadida seegi kuldkollaseks. Seejärel lisada nisujahu, kuumutada läbi ja valada juurde piim või vesi. Keeta paar minutit, maitsestada. Süüa kas keedetud või küpsetatud kaalikatega.

Kastet võib teha ka peki või suitsulihaga.

Kaalikad või naerid pesta hoolega ja panna äärtega ahjupannile. Lisada veidi vett ja küpsetada 200 0C juures, kuni köögiviljad on pehmed. Küpsust saab kontrollida puutikuga.

Kaalikate või naerite kõrval pakuti noti juurde ka küpsekartuleid või -porgandeid.

Silgukaste

0,5 l piima
0,5 kg silku
2 sibulat
1 sl jahu
(2 sl hapukoort)
võid
hakitud maitserohelist

Silgud puhastada ja leotada. Panna koos sibulaviiludega pannile, valada üle piimaga. Kuumutada mõni minut, kuni silgud on pehmed. Lisada piimaga segatud jahu, keeta läbi. Võib lisada tükikese võid. Valmis kastmele raputada hakitud maitserohelist. Lauale anda  koos keedukartulitega.

Mustikasupp

300 g mustikaid
8 dl vett
1 dl  suhkrut
1–2 sl kartulitärklist
vahukoort

Vesi kuumutada keema, lisada suhkur, seejärel puhastatud marjad. Keeta mustikad tasasel tulel pehmeks. Lisada vähese külma veega segatud tärklis ja kuuutada keemiseni. Supp jahutada. Serveerimisel võib lisada suhkruga vahustatud koort.

Vorungi- ehk kohupiimapirukas

Taigen:
2,5 dl piima
30 g pärmi
2 sl suhkrut
1/2 tl soola
3 sl sulavõid
8–9 dl (450 g) nisujahu

Täidis:
3 muna
1 dl suhkrut
1 kg kohupiima
1 dl mett
1 dl hapukoort
1,5 sl jahu või mannat
veidi soola

Munad vahustada suhkru ja meega, lisada lahtihõõrutud kohupiim ja hapukoor, segada ühtlaseks, lisada jahu või manna ja maitsestada vähese soolaga. Segada ühtlaseks massiks.

Valmistada eelkergitusega pärmitaigen. Selleks lisada leigele piimale vähese piimaga vedeldatud pärm ja sõeluda juurde pool jahukogusest. Segada hoolikalt ja jätta sooja kohta kaetult umbes 20 minutiks kerkima. Kui taigna maht on kahekordistunud, lisada sool, sõeluda juurde ülejäänud jahu. Lõpuks lisada sulavõi ja segada ning sõtkuda ühtlane taigen. Sõtkuda, kuni taigen on läikiv ning lööb kausi ja käte küljest lahti. Taigen panna kaetult sooja kohta kerkima. Kerkimise ajal lüüa taignat paar korda alla. Kerkinud taigen rullida jahusel laual ahjuplaadi suuruseks. Panna rasvainega määritud ahjuplaadile, servad pöörata üles. Veidi taignat jätta alles piruka kaunistamiseks. Täidis panna taignale, jaotada ühtlaselt. Ülejäänud taigen rullida lahti ja lõigata sellest ribad. Ribadest moodustada piruka pinnale kaunistus. Piruka servad ja kaunistusribad määrida enne ahju panemist munamäärdega (1 muna kohta 1 sl vett). Küpsetada pirukat 200–2200 C juures. Küpsust kontrollida puutikuga. Jahtunult lõigata tükkideks.

Allikad:
Bardone, E.; Põltsam-Jürjo, I.; Kannike, A.; Plath, U. 2016. 101 eesti toitu ja toiduainet. Tallinn:Varrak.
Moora, A. 1991. Eesti talurahva vanem toit II osa. Tallinn: Valgus.
Moora, A. 1988. Eesti talurahva vanem toit I ja II köide. Tallinn: Valgus.
Moora, A. 1960. Eestlaste vanadest tavanditoitudest ja jookidest. Kalenderteatmik.
Kalvik, S. 1998. Eesti rahvatoite. Tallinn: Perioodika.
Rabadik, E. 1947. Kokaraamat eesti perenaisele. Välis-Eesti Kirjastustoimkonna väljaanne 13. Gävle.
Kersna, A; Rekkor, S.; Piiri, R.; Aarma, D.; Aavik, Õ.; Luigas, I.; Vendla, E.; Rego, I. 2004. Eesti rahvusköök. Tallinn: Raamat.