Nagu on moevoolud riietuses, arhitektuuris ja sisekujunduses, on trendid ka aianduses ning toalillede kasvatuses. Mõned taimed on aja jooksul aknalaualt kadunud, kuid teised vaatamata riigikorra- ja moemuutustele püsima jäänud.
Esimesed viited potitaimede kasvatusele pärinevat Vana-Hiinast enam kui 5000 aasta tagusest ajast. Pottides kasvavaid taimi on kujutatud ka Egiptuse hauakambrites, Vana-Kreeka ja -Rooma seinamaalingutel ning Indias ja Iraagis. Eestis, tõsi küll, nii kaua toataimekasvatusega tegeletud pole, kuid siingi võisid huvilised saada maakeelset eksootilise taimede kasvatuse õpetust juba 1796. aastal raamatust „Aija-kalender kummast kik kärnerit woiwa õppida, mis tö egga ku ajal sünnip tehha“.
Loomulikult ei tasu nüüd sellest järeldada, nagu oleksid kõik Eesti talupojad juba 18. sajandi lõpus ananasse kasvatanud. Sel ajal oli sitronite ning ananasi-lomade kasvatamine ikka vaid mõisnike lõbu.
Pööningu talvenumbris 4 (23) / 2020 vaatame üle toalillemoe alates 18. sajandist.
Tekst: Jaan Mettik
Fotod: Jaan Mettik, Eesti Rahva Muuseum, Mõniste Talumuuseum
