Nii kaua, kui siin maailmas on olnud inimene, on eksisteerinud ka tool, kuna istumine on üks inimese puhkamise põhiasenditest. Istmena on kasutatud sobiva lohuga kivi, puupakku või käepärasest materjalist valmistatud pinki. Vanas Egiptuses ja Hiinas istuti madalatel pingikestel, mis meenutasid mõneti tänapäevast tooli: kasutatava puitmaterjali haprus ja töövahendid ei võimaldanud midagi toekamat kui kergetel raamidel pingikesi konstrueerida.
Rändava elukorraldusega ajal kasutati Kesk-Euroopa kodudes istumiseks pigem kirste ja lihtsamaid pinke. Nende kõrvale tekkis pikkamööda erinevaid toolitüüpe: mida paiksemaks jäi inimene, seda enam kinnistus sisustus hoonetega ja ühest kohast teise liikudes võeti järjest vähem mööblit kaasa. Nii asendusid kaasaskantavad kirstud ja pingid toolidega.
Mugava istumisasendi otsimine on aja jooksul dikteerinud nii ergonoomilise seljatoe kumeruse kujunemist kui ka käetugede tekkimist. Pikalt on tool olnud staatuse sümboliks: valitsejatroon või söögilaua otsas asuv väärikas peremehetool andis sellel istuja positsioonist aimu ka siis, kui see oli tühi.
Siintoodud toolid pärinevad Eesti muuseumidest ja erakogudest.
Stiililise tausta loomiseks tasub vaadata Pööningu teisi numbreid, kus kunstistiile ajastute kaupa on kirjeldatud.
Renessanss. Lihtsa, kuid tugeva raamiga toolid on pärit 17. sajandist ja asuvad Harjumaal Risti kirikus. Ainsa dekoratiivse elemendina paistavad silma sirged treitud esijalad, tagumine jalg läheb ühtlaselt üle seljatoeks. Reeglina oli tooli polstriosaks nööridega kinnitatud sule- või õlgpadjad, harvem leidub toole, millel seljatoe polster on sarjale kinnitatud naeltega. Provintsilinnades ja külades tegutsenud meistrid jäid oma käekirjas pikaks ajaks just taolise vormikeele juurde. (Foto: Muinsuskaitseamet)
Barokk. 17. saj lõpust pärinev tool on samuti Risti kirikust nagu eelkirjeldatud neli tooli. Barokkperioodil eelistati tugevat karkassi, materjalina tammepuitu. Olulist rolli mängis ornament ja tisleri oskus laenata arhitektuurist meeliselemente: väänlevad vintsambad ja kurvikad voluudid hakkasid kaunistama ka toole. Polstriosas kinnitati pehmendus nii istme kui seljatoe külge. Kattematerjaliks kasutati tihti nahka või gobeläänkangast. (Foto: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut)
Rokokoo. Kurvikate cabriole jalgade ja Chipendale´i stiilitunnustega seljatoega tool kaunistab tänapäeval ühe Lõuna-Eesti kiriku interjööri. Eesti kultuuriruumis on raske leida rokokood oma tõelises lopsakuses, pigem esineb see mõne barokses vaimus loodud tooli edevamas dekoorilisandis. (Foto: Muinsuskaitseamet)
Klassitsism. Meie 18. sajandi klassitsismi, mis on inspireeritud Euroopas levinud vormikeelest, leiab muuseumides ja erakogudes üksikute näidetena. Fotol olev tool on pärit Sagadi mõisast ja asub tänapäeval Olustvere lossis. Enamik toonastest toolidest on viimistletud kaunis värvikirevalt ja neid on dekoreeritud ka maalingutega. (Foto: Muinsuskaitseamet)
Ajaloomuuseumi kogus olev vormilt klassitsistlik tool on lihtne provintsitisleri kätetöö ja dekoreeritud tagasihoidlikult. Tooliga kaasaskäiv legend annab esemele aga keiserliku sära: nimelt istus sellel Aleksander I, kui ta Eestimaa kubermangu külastas. (Foto: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut)
Ampiir ja biidermeier. Viimistluses eelistati enamasti raskepärast tumedaks poleeritud mahagoni. Ampiir ammutas inspiratsiooni Antiik-Kreekast ja Egiptusest. Luksuslikumad toolid olid dekoreeritud kullatud pronksist panustega. Biidermeier säilitas vormi ja kärpis ornamentaalse edevuse. (Foto: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut)
Ampiir ja biidermeier. Viimistluses eelistati enamasti raskepärast tumedaks poleeritud mahagoni. Ampiir ammutas inspiratsiooni Antiik-Kreekast ja Egiptusest. Luksuslikumad toolid olid dekoreeritud kullatud pronksist panustega. Biidermeier säilitas vormi ja kärpis ornamentaalse edevuse. (Foto: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut)
Uusgootika. Sagadi mõisas olev tool on hea näide historitsismiperioodil levinud oskusest kombineerida erinevaid stiilielemente. 1830.-tel hakkas mööblikujunduses levima gootika ornamendikeel. Sakraalsed vormid võtsid kõrgeid jooni eriti toolide seljatugedes. Eestimaa uhkemaid näited toonasest maitsest on Keila-Joa loss ja selle interjöörid. (Foto: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut)
Uusrenessanss. Jõulise arhitektuurse seljatoega tooli eelistati salongi- või söögitoakujunduses. Uudne tootmistehnika võimaldas taolist treidetailidega ilmestatud mööblit pakkuda väga soodsa hinnaga. (Foto: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut)
Uusbarokk. Enamasti tumepruuniks lakitud või vahatatud tammepuidust tool mõjub igas ruumis majesteetlikuna. Eesti Kunstimuuseumi kogust pärit tooli vintsammastega jalad ja käetugedel troonivad oinapead on laenatud otse baroki kõrgajast. (Foto: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut)
Uusrokokoo. Historitsism armastas rokokoo kurvikust ja lillevanikute voogavust. S-kurvid esijalgadel ja seljatoel olid uljamad kui kunagi varem. Valdavalt kasutati pähklipuud, kuid armastati ka kullatud viimistlust. Lihtsama lehtpuumaterjali korral aimati väärispuidu pinda järele aaderdamise tehnikaga. Kõrge ja pehme vedrupolster kaeti sageli suuremustrilise lillelise kangaga. (Foto: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut)
Uusklassitsism. SA Läänemaa Muuseumid kogus olev habras rotangpõhjaga söögilauatool on valmistatud pähklipuust. Õrnad treitud jalad ja sarjapuud dekoreeriv draperii on omased klassitsismile. Dekooris olid väga levinud veel rosetid ja nooltega trofeekimbud. (Foto: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut)
Juugend. Vormilihtsusele rõhku paneva tooli puhul tuleb esile tammepuu jõuline struktuur. Pehme vedrupolster viimistleti peaaegu alati pehme sametkangaga. Allapoole ahenevad jalad ja seljatoe vertikaalsed liistud muudavad tooli sihvakamaks. (Foto: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut)
Eestimaal on levinumaid toolitüüpe just see nn „kolme pulga tool“, mis valmistati kasest ja enamjaolt Luterma pressitud vineerist põhjaga. (Foto: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut)
Art déco. Lihtsa geomeetrilise vormiga tool on valmistatud tammepuust. Materjalikasutuses oli levinud tamme ja pähkli vastandamine. (Foto: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut)
Viljar Vissel
Fotod: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut, Muinsuskaitseamet
Et huvitavaid lugusid ikka jätkuks, telli Pööning koju käima!
Ajakirja saab tellida siit: https://tellimine.ee/est/pooning-11791 või telefonil 617 7717 (Express Post).
Pööningu varasemaid numbreid saab tellida toimetusest e-posti aadressil toimetus@ajakiripooning.ee
