Nii kaua, kui siin maailmas on olnud inimene, on eksisteerinud ka tool, kuna istumine on üks inimese puhkamise põhiasenditest. Istmena on kasutatud sobiva lohuga kivi, puupakku või käepärasest materjalist valmistatud pinki. Vanas Egiptuses ja Hiinas istuti madalatel pingikestel, mis meenutasid mõneti tänapäevast tooli: kasutatava puitmaterjali haprus ja töövahendid ei võimaldanud midagi toekamat kui kergetel raamidel pingikesi konstrueerida.
Rändava elukorraldusega ajal kasutati Kesk-Euroopa kodudes istumiseks pigem kirste ja lihtsamaid pinke. Nende kõrvale tekkis pikkamööda erinevaid toolitüüpe: mida paiksemaks jäi inimene, seda enam kinnistus sisustus hoonetega ja ühest kohast teise liikudes võeti järjest vähem mööblit kaasa. Nii asendusid kaasaskantavad kirstud ja pingid toolidega.
Mugava istumisasendi otsimine on aja jooksul dikteerinud nii ergonoomilise seljatoe kumeruse kujunemist kui ka käetugede tekkimist. Pikalt on tool olnud staatuse sümboliks: valitsejatroon või söögilaua otsas asuv väärikas peremehetool andis sellel istuja positsioonist aimu ka siis, kui see oli tühi.
Siintoodud toolid pärinevad Eesti muuseumidest ja erakogudest.
Stiililise tausta loomiseks tasub vaadata Pööningu teisi numbreid, kus kunstistiile ajastute kaupa on kirjeldatud.
Viljar Vissel
Fotod: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut, Muinsuskaitseamet
Et huvitavaid lugusid ikka jätkuks, telli Pööning koju käima!
Ajakirja saab tellida siit: https://tellimine.ee/est/pooning-11791 või telefonil 617 7717 (Express Post).
Pööningu varasemaid numbreid saab tellida toimetusest e-posti aadressil toimetus@ajakiripooning.ee
