„Järva-Madise pastoraat asus puust majas, mille ees oli lilleaed ning taga puu- ja juurviljaaed. Toad olid ruumikad, kuid madalad. Põrandad tooretest valgetest laudadest, mida küüriti liivaga ja millele puistati kadakaoksi. Ruumi oli küllalt, nii perele kui ka külalistele – ja külalisi käis tihti. See oli nii kõikides eesti kiriklates. Linnast tuli külla sugulasi, naabreid ja sõpru, kes, kord kohale jõudnud, jäid mitmeks päevaks. Alati oli seal ka naaber mõisate, maa-arsti või apteekri peredest lapsi, keda õpetati koos pastori lastega.“
(Cord Aschenbrenner. Pastoraat. Ühe baltisaksa suguvõsa lugu).
Teine Pööningu kevadnumbris nr 1 (24) / 2021 alguse saav artiklisari kirjeldab Eesti ajaloolisi interjööre erinevate hoonete näitel: millised need on olnud, kui palju ja mida on tänapäevaks säilinud ning mis teeb need interjöörid väärtuslikuks. Seekord kirjutame Juuru pastoraadihoonest.
Autor: Kadri Kallaste ja Kadri Tael
Fotod: erakogu
