November on Eestimaal üks kolmest pikimate öödega kuust. Sellist sünkpimedat sügise- ja talveaega nimetatakse kaamoseks. Vanasti lõppes novembris põllumajandusaasta ja algas talv. Väga kauges minevikus loeti seda aega ühe aasta lõpuks ja teise alguseks – vili oli salves, midagi oli lõppenud ja ees ootas pikk ja pime talv.
Kaamosepühadest – mardi-, kadri- ja toomapäevast – ning sellest, kuidas need pimedasse aega pisut rõõmu ja sära tõid, millised olid kaamosepühadega seotud kombed ja uskumused, kirjutab Pööningu talvenumbris Piret Õunapuu Eesti Rahva Muuseumist.
