Münditud rahaga olid keskaegse Liivimaa, st tänapäeva Eesti ja Läti asukad tuttavad juba muinasajal, alates hiljemalt 9. sajandist. Kuid meie kandis tollal raha veel ei vermitud. Seda toodi hoopis kaugemalt – algul tänapäeva Iraagi ja Süüria aladelt, siis Kesk-Aasiast. Samal ajal laienes niihästi poliitiliselt kui ka majanduslikult Lääne-Euroopa, eriti Saksamaa, kus avastati hiiglaslikud hõbedaleiukohad, millest hakati raha vermima.
Pööningu kevadnumbrist 1 (18) / 2020 saab lugeda, kuidas keskajal muutus müntide kujundus ja materjal. Sinna juurde hulgaliselt illustratsioone keskajal siinmail kasutusel olnud rahadest.
Autor: Ivar Leimus
Fotod: Eesti Ajaloomuuseum