Jõukas ja edumeelne Mulgimaa oli ärkamisajal siinse majanduse ning kultuurielu üks olulisemaid keskusi. Just siit said alguse ja läksid lendu paljud ideed, mis meid rahvusriigi sünnile märkamatult, kuid kindlalt lähemale viisid. Julge ja isepäise tegutsemise peamiseks põhjuseks oli raha, mida selles Viljandimaa piirkonnas oli tunduvalt rohkem kui mujal Eestis. Kuigi mulkide kadedusele ja ahnusele kalduvast iseloomust on legende ja naljalugusid räägitud juba sajandeid, polnud nende jõukus siiski erilistest karakteriomadustest tingitud. Lina oli see, mis tegi nad rikkaks.
Suurem osa Eestis kasvatatud linast jõudis vilka ülemerekaubanduse vahendusel Inglismaa suurtesse vabrikutesse. Lisaks linakiule kujunes tähtsaks müügiartikliks ka linaseeme, mida eksporditi peamiselt Belgiasse ja Hollandisse. Kvaliteetsest Eesti seemnest kasvatatud linakiud pälvisid 1867. aasta Pariisi maailmanäitusel koguni kuldmedali.
Eestlastele nii tähtsa põllukultuuri töötlemine püsis vaatamata järjest laienevatele külvipindadele siiski üsna arhailisena 20. sajandi alguseni, mil insener Mats Kissa rajas mulkide rahaga väikesesse Abja-Vanamõisa külla moodsa soojaveeleotuse tehnoloogial põhineva linavabriku, mis oli esimene omalaadne terves Vene Impeeriumis.
Pööningu suvenumbris nr 2 (38) / 2023 kirjutame Abja Linavabriku ja selle eestvedaja Mats Kissa tõusust ja paraku ka mõõnast.
Autor: Anne Ruussaar
Fotod: Eesti Rahva Muuseum, Eesti Maaelumuuseumid SA, Eesti Põllumajandusmuuseum, Viljandi Muuseum, Wikimedia Commons
