Kõik me vaatame üles või ülevalt alla ja sellest tulenevalt kasutatakse terminit „konna-“ ja „linnuperspektiiv“, millele toetutakse ka arhitektuuri ja kunsti loomisel ning visualiseerimisel. Kõik oleneb vaatenurgast: kui vaatekoht on madalal, tunduvad lähemal olevad asjad suuremad ja kui vaatekoht on kõrgemal, tunduvad kaugel olevad asjad pisemad.
Kõrgemale vaatamine on aegade algusest tekitanud aukartust, pilk taevalaotusesse annab hoomamatu tunde, et kusagil kõrgel on jõud, mis on meist suurem ja võimsam. Loodusjõud ja religioonid on põiminud jumalate erinevad vormid taevasse, mille mõju on ja jääb, ning nende ümber arutletakse lõputult. Pühakojad oma majesteetlike võlvidega toovad müstifitseerivat ruumi meile pisut lähemale, aga aukartus jääb. Valitsejate kojad, kuningast mõisahärra luksusliku häärberini, toovad seda avarust lähemale, aga ikka ja alati jääb see suursuguselt kaugeks.
Suvenumbri nr 2 (38) / 2023 „Stiiliaabitsas“ vaatame üle esemed ja nähtused, mille abil inimkond kõrguste poole on püüelnud.
Autor: Viljar Vissel
Fotod: Eesti Ajaloomuuseum SA, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Maanteemuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum SA, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA, Järvamaa Muuseum, Virumaa Muuseumid SA
