Iluideaal, mis pakuks esteetilist naudingut, on läbi aastatuhandete pendeldanud ühest äärmusest teise ja kujundanud eriti just naiste välimust. Vahendid selleks on kusjuures olnud tihtipeale lausa eluohtlikud. Kõikvõimalik kosmeetika, millega toonitada kulme, huuli või põsesarnasid, vajas selleks spetsiaalseid anumaid. Koostis on sajandite jooksul muutunud, aga vahendid kosmeetika hoidmiseks ja peale kandmiseks säilitanud oma vormi.
Vanim näojoonte rõhutamise vahend on silmaümbrust tooniv Kohl, mis sisaldas mitmeid keemilisi ühendeid ja mineraale, nagu magneesiumoksiid ja opaakne mineraal antimoniit. Kohlil oli ka märkimisäärne roll silmade kaitsmisel liigse päikesevalguse eest.
Näonahka, kaela ja rinda valgendati pliivalge ehk ceruse de Venise’ga. Teadmine, et tegemist on söövitava toimega mürgiga, ei takistanud inimesi seda kosmeetikavahendina kasutamast.
Pööningu suvenumbris 2 (20) / 2020 anname ülevaate, millised on olnud ajastute iluideaalid, kuidas on end sellele vastavalt jumestatud ning milline olnud kosmeetikavahendite kujundus.
Autor: Viljar Vissel
Fotod: Eesti muuseumid
