Paas on kivina just see materjal, mis on määranud Tallinna vanalinna ilme – lihtsast müürist, dekoorini. Rääkides Tallinna raidkivikunstist saab kujundit „kui kivid olid veel pehmed“ kasutada selles mõttes, et eristada ajastut, mil siinses arhitektuuris dekoratiivselt raiutud paekivi kõige rohkem ja meisterlikumalt kasutati. Aega, kui paekivist taheti ja suudeti võrreldes teiste perioodidega teha valmis kõige erinevamaid ornamentaalseid detaile. Tallinna ja ka kogu Eesti raidkunstis olid sellisteks ajastuteks kesk- ja varauusaeg.
Üheks näiteks hiliskeskaegsest säilinud raidmeistriteosest Tallinna elamute juures võib tuua Vene 17 siseportaali. Nimelt on kaupmees Hans Viant 16. sajandi alguses siia, oma koduinterjööri, tellinud ühe kõige tähelepanuväärsema hilisgooti siseprortaali (kannab aastaarvu 1513). Valmistatud on see Orgita dolomiidist ja autoriks on peetud üht Hans Pawelsi genotaafi (mis on Tallinna hiliskeskaegse raidkunsti üks tippteostest Oleviste kiriku Maarja kabeli seinal) autoritest – Clemens Palet.
Pööningu suvenumbris nr 2 (32) / 2022 kirjutame käimasoleva lubja-aasta raames raidkivikunstist Tallinna vanalinnas.
Autor: Risto Paju
Fotod: autori kogu
