Praktilise restaureerimisega tihedalt kokku puutuva inimesena tuleb mul tihti vastata küsimusele, kuidas saaks glasuurimata pottidest laotud ahju või soojamüüri vanast värvist puhtaks. Savipottidest laotud ahjud on tihtipeale saanud algsele viimistlusele peale hilisemad ja mitte alati sobiva koostisega värvikihid. Nõukogude perioodil ülevõõbatud ahjud on enamasti kaetud paksu õlivärvikihiga, mis tänasele remontijale enam nii veetlev ei tundu. Värvi eemaldamise võtetena tuntakse laiemalt peamiselt kuumaõhupuhurit ja nn värvisurma, aga kas need savipottidelt värvi eemaldamiseks ka sobivad või tuleks kasutada muid võtteid, sellest edaspidi pikemalt. Tuleb meeles pidada, et eesmärgi saavutamiseks ei ole ainult üht kindlat viisi, sest erinevad ahjud on kaetud erinevate kihistustega. Värvid varieeruvad ka koostiselt ning enda ahjul peate tegema ehk mitu katset.
Nagu alati, tuleks alustada uuringutest. Võtsin ette kauni ahju ning kuna olin juba varasema sondaaži käigus tuvastanud, et selle algne värvilahendus on kujundatud kahe halliga, mida eraldab kuldne triip, siis avasin sellest ajaloolisest kihist skalpelliga pisut rohkem. Sondaaži käigus ilmnes, et tegemist on marmoreeringuga. Otsustasin seda viimistlust mitte maha võtta ja eksponeerida avatuna. Nii kauneid üllatusi tuleb siiski harva ette, kuid alati tasub enne vana värvi maha võtmist pisut ka selle alla vaadata.
Värvisurm
Värvisurmaks kutsutav kemikaal ei ole vanalt ahjult värvikihi eemaldamiseks kõige mõistlikum viis, kuna värvisurm pehmendab korraga vaid värvikihi pindmise osa. Kui teie ahjul ongi ainult üks õhuke kiht peal, siis võib seda meetodit kasutada küll. Mõnikord on aga värvikiht väga paks ja värvisurmaga võitegi jääda oma ahju määrima, nii võib see meetod osutuda üpris kulukaks.
Värvieemaldajad on saadaval ehituspoodides, neil kõigil on sarnane toime. Väga tõhus on soomlaste Uula värvieemaldaja, kuid selle miinuseks on kõrge hind.
Hea meetod värvisurma ülejäägi eemaldamiseks ahju pinnalt on hõõruda see üle saepuruga – viimane imab ülejäägi endasse.
Kasuta kindlasti kummikindaid ja respiraatorit!
Kuumaõhupuhur
Värvi maha föönitamine on meetod, mida teavad paljud ka nende hulgast, kes muidu restaureerimisega kuigivõrd kursis pole. Siinkohal tuleks meeles pidada, et savipottidel on poorne pind. Kui kuumutada värv fööniga pehmeks, siis hõõrute kaabitsaga värvi maha lükates pehme värvi savipoti pooridesse. Nii hingate iga kord ahju küttes sisse mürgiseid aure. Kui olete juba fööniga värvi eemaldanud, aga pole tulemusega rahul, sest pind on ebaühtlane ja/või ei taha kahjulikke gaase sisse hingata, tasub kasutada edaspidi kirjeldatavaid kompresside meetodeid.
Kompressid
Roheline seep + lubi
Eelmistest meetoditest paremini ja efektiivsemalt toimib segu, mis segatakse kokku lubjast ja rohelisest seebist (1:1). Segu on tugevalt aluselise reaktsiooniga ning loob värvi pehmendamiseks sobiva keskkonna.
NB! Kasutada tuleb kummikindaid ja muid kaitsevahendeid, sest aluseline segu kahjustab nahka. Lisaks kandke tolmumaski, et lubjatolmu mitte sisse hingata.
Pealekantud segu (kihi paksus u 1,5–2 cm) tuleb katta paksema kilega ning siis tugeva (toru)teibiga kinnitada. Kilega katmine on oluline, sest kui segu ära kuivab, siis see enam ei toimi. Kuna segu hakkab hiljem allapoole valguma, on mõistlik paigutada see ahju pinnale osade kaupa, horisontaalsete piklike vortsikestena (äärtest teibiga kinnitatud kiletaskud), mitte ühe suure kiletüki alla.
Kompressi mõju ilmneb sõltuvalt värvikihi paksusest u 24 tunni pärast. Kasutatud segu saate pärast järgmisele kohale edasi kanda, ei ole tarvis iga kord uut teha.
Pärast segu eemaldamist tuleb puhastatud pind kindlasti puhta veega üle loputada, seejärel neutraliseerida orgaanilise happe lahusega (valmistada sidrunhappest või söögiäädikast kergelt hapukas lahus) ja pärast kogu pind uuesti puhta veega loputada.
Söögisooda + lubi
See kompress toimib juba oluliselt kiiremini. Kandke käte kaitsmiseks kummikindaid ja tolmumaski, et lubjatolmu mitte sisse hingata!
Segage kokku 1 osa soodat ja üks osa lupja. Lisage väikeste koguste kaupa vett.
NB! Segu muutub kuumaks! Vett tuleb panna nii palju, et segu oleks vedela taigna taoline ja pätsikestena peale kantav (liiga vedel segu hakkab ahju pealt teibi vahelt alla voolama). Nagu eelmisegi kompressi puhul, tasub ka siin kanda segu ahjule piklike horisontaalsete „kilevorstikestena”. Teipige eelnevalt kiletaskud, millesse segu panete, alt ja külgede pealt valmis, seejärel kandke segu pildil näidatud viisil puhastatavale pinnale. Siluge kile all olev segu pealt ühtlaseks, suruge õhk välja ja katke teibiga ka tasku ülemine serv. Seejärel muutub segu üsna järsku kõvaks ning tuleb uuesti nuiaga pehmeks tampida.
Laske sel mõjuda vähemalt 10 minutit kuni mõni tund (antud juhul kulus 4–5 tundi), vahepeal võite piiluda ja uurida, kas mõju on juba näha.
Kui olete kindel, et segu on värvikihi pehmendanud (kraapige servast pisut pahtlilabidaga), avage kile ülaltpoolt osade kaupa ja eemaldage segu. Puhastage pind veega ning kandke segu „kilevorstide” vahekohtadesse. Ka sooda-lubja segu puhul tuleb pind hiljem nõrga orgaanilise happe lahusega neutraliseerida (vaata eelmise kompressi juurest).
Kindlasti tuleks esmalt niiviisi puhastamisel teha väike proovilapike, sealt on näha, kuidas kompress teie ahju värvikihtidele mõjub.
Ahju kattis mitu kihti õlivärve, selle peal veel pahtlikiht ning omakorda õhuke kiht värvi. Sooda-lubjasegu pehmendas ära pealmise pahtli- ja värvikihi ning selleks, et alumine kiht samuti eemaldada, tuli segu uuesti peale kanda.
Kondiliim
See on vähetuntud viis, kuidas eemaldada õlivärvikihte. Antud meetod toimib ka lubikrohvitud seinte puhul (nõukogude ajal kaeti lubikrohvitud sein või lagi sageli õlivärviga, mida on väga raske eemaldada). Kondiliimil on hea omadus – see nakkub õlivärviga hästi ja tõmbab kuivamisel kokku, tõmmates värvikihi maha.
Kondiliimi müüakse graanulitena, see soojendatakse vesivannis ja kantakse peale kuumalt. Jahtudes kondiliim tahkub. Pealekantav kondiliimikiht ei tohi olla liiga õhuke, siis ei ole liimil piisavalt „tõmbejõudu”.
Katsealuse ahju juures antud meetod siiski ei toiminud, sest värvikihtide vahel on kõva pahtlikiht (pilt 14).
Tasub olla ettevaatlik, kui lubikrohvil võivad olla maalingud – koos õlivärviga võib kondiliim maha tõmmata ka maalingukihi.
Kondiliimi nakkuvuse parandamiseks võib värvikihti eelnevalt kergelt karestada.
Aga miks mitte relakaga maha lihvida?
Relakas on üks lemmiktööriistu nn karmide meeste arsenalist. Olen näinud palju relakaga ära rikutud põrandaid, uksi ja palju muud. Tasub jätta meelde, et elevantide koht ei ole portselanipoes ja sääse tapmiseks pole arukas kasutada kuvaldat. Värvi maha lihvimine (mitte liigkiirete pööretega relakaga, vaid näiteks ekstsentriklihvijaga) on kohati küll võimalik, kuid võrreldes kompressidega tekitab see oluliselt rohkem tolmu. Lihvmasinatald muutub pööreldes kuumaks, lihvketas läheb kiiresti värvi täis ning kulutate väga palju lihvkettaid. Nii osutub töö kulukaks ja tolmuseks. Pealegi jäävad lihvimisjäljed pärast ahjul näha ja tulemus ei pruugi olla kuigi esteetiline.
Autor: Kerttu Küünarpuu
Fotod: Kerttu Küünarpuu
Artikkel ilmus Pööningus nr 3 (4) / 2016.
Telli Pööning koju käima!
Ajakirja saab tellida siit: https://tellimine.ee/est/pooning-11791 või telefonil 617 7717 (Express Post).
Pööningu varasemaid numbreid saab tellida toimetusest e-posti aadressil toimetus@ajakiripooning.ee