Ahju tüüpe on läbi ajaloo teada väga mitmeid. Levinuim on tavaline kinnine küttekolle, milles kasutatakse soojuse saamiseks enamasti puitu. Vanim Eesti aladel levinud ahjutüüp on reheahi, mis sündis aastatuhandete jooksul lahtisest kividest laotud koldest. Talumajadesse tekkisid korstnad peaasjalikult alles 19. sajandil. Jõukamates majapidamistes olid keskajast kuni 18. sajandini levinud mantelkorstnad, mis katsid mantlina terve küttekolde. Tihtipeale asus selle all köögiruum. Massiivsed mantelkorstnad kaotasid oma funktsiooni samuti 19. sajandil ja nende ruumikast jalamist kujundati uue funktsiooniga ruum.
Seekordse stiiliaabitsa näited küttekolletest on teadlikult valitud edevamate seast, kuna nende kaudu on kergem välja tuua ahjude erisusi ja arenguid ning samas on need olnud eeskujuks hilisematele interpretatsioonidele ahjude laias maailmas.
Talvenumbri stiiliaabitsas heidame pilgu ahjude kirevasse maailma.
Autor: Viljar Vissel
Illustratsioonid: Eesti Rahva Muuseum, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, erakogu
