Lilleniit või -aas on Põhja- ja Lääne-Euroopa aia- ja pargikujunduses kuum teema juba pikemat aega. Nüüd hakkab loodusläheduse mõiste ka eesti aiakultuuri tasapisi imbuma. Samas on lilleaas – puisniit, looduslik heinamaa ja karjamaa – meie talupojakultuurile igiomane olnud tuhandeid aastaid. Looduslikud niidud on paraku maastikult kadumas, kuid seda enam on põhjust neid iluaiaväravast sisse kutsuda.
Kuidas lilleniitu koduaeda saada?
Alustada tuleb uuringutega, nagu ikka. Milline on see muld või see murulapp, kuhu soovite lilleniitu rajada?
Rusikareegel on – mida kehvem muld, seda õite- ja liigirikkam tuleb teie niit. Ideaalselt sobivad loopealse mullad, liivased ja kruusased mullad, aga ka liigniisked liivased mullad.
Rammusal väetatud aia- ja põllumullal – näiteks endisel kartuli- või aiamaal – kipuvad võimust võtma tugevakasvulised umbrohud (naat, ohakas, võilill, nõges jt) ja kõrrelised, nagu orashein, timut jt. Õrnad õiekesed nendega võistelda ei jaksa.
Tugevalt umbrohtunud alale ei ole üldse mõtet lilleniitu rajada!
Olemasoleva niidetava muru võib muuta lilleniiduks, kui:
- murukamar on hõre,
- pikka aega väetamata,
- seal leidub õitsvaid liike (raudrohi, karikakar, meelespea jt),
- seal puuduvad mitmeaastased kõrgekasvulised umbrohud, nagu nõges, põldohakas, naat jmt.
Pikaealise lilleniidu rajamine:
- murukamara täielik eemaldamine või ümberkünd,
- mõõdukas tasandamine,
- juurumbrohtudest puhastamine.
Muruplatsi võib üles kaevata ka laiguti (d >1 m2), kui tervet ei jaksa.
Külvamine:
- parim aeg hilissuvi-sügis,
- ostetud seemnesegud on tavaliselt kehva kvaliteedi ja ebasobiva koostisega,
- parim on omakorjatud seeme looduslikelt aasadelt.
Kõige lihtsam viis külviks seemneid saada on niita hilissuvel heina alalt, kus kasvab sobiv kooslus, riisuda see kohe kokku ning laotada õhukese kihina ettevalmistatud mullale. Seemned varisevad mulda ning hein jääb külvi varjama ja kaitsma.
Loopealne lilleaas koduaias
Alati võib lisada ühe- ja kaheaastasi põllulilli, nagu rukkilill, moon, põld-kukekannus, meelespea jt.
Kõrrelisi peaks segus olema, kuid mitte palju. Kindlasti tuleks vältida keraheina ja murusegudes leiduvate kõrreliste seemneid!
Külvijärgne hooldus:
- seemne rehitsemine mulda,
- kastmine põuasel kevadel ja suvel,
- püsik-umbrohtude üleskaevamine,
- vajadusel lisakülv või taimede istutamine,
- esimesel aastal niita sügisel – septembris-oktoobris.
Hilisem hooldus:
- vajadusel rohimine (nt võilill, kerahein),
- niitmine augustis-septembris,
- heina kuivatamine ja rehitsemine seemnete varisemiseks,
- niite koristamine hiljemalt 5 päeva pärast.
Sobiv niitekõrgus on 5–10 cm. Niita tuleb vikati või lattniidukiga, sobib ka lõiketeraga võsalõikur või trimmer. Seevastu nii rootor-muruniiduk kui plastnööriga trimmer purustavad ja rebivad taimi ning muudavad niidukoosluse üsna ruttu liigivaeseks. Lopsakama kooslusega ei saa muruniiduk hakkamagi. Sage niitmine soodustab aga kõrreliste ja võilille levikut.
Autor: Kristiina Hellström
Fotod: Kristiina Hellström
