Lood

Alates veebruarinumbrist annab Evelin Povel-Puusepp Eesti Geneaoloogia Seltsist nõu, kuidas…

Köstri talumaja on 18. sajandist pärineva talukompleksi ainus säilinud hoone,…

Haapsalu toomkirik koos seda ümbritseva linnusega on üks keskaegse ehituskunsti pärle. Seetõttu loetakse seda mitte üksnes Haapsalu või Läänemaa, vaid kogu Eesti tähtsaimate arhitektuurimälestiste sekka. Sugugi väiksem pole ka kiriku kultuuriajalooline roll.

Ahjukütet on arendatud meie territooriumil rohkem kui tuhat aastat: alustades päris primitiivsetest kolletest, keskaegsetest õhkküttesüsteemidest, kuni 16. sajandil levima hakanud kahhelahjudeni. Just kahlitest küttekehad on jäänud siiani domineerivaimaks puukütte vormiks, neist kirjutab ajalooliste ahjude restauraator Artur Ümar Pööningu novembrinumbris pikemalt.

Stiiliaabits kulgeb läbi ajaloos valitsenud stiilide ning tutvustamisel keskendume esemetele, mis on kujundanud meie regiooni. Eeskujud Euroopast ja kaugemalt on leidnud omanäolise kõneka vormi, mille esitlemisel kasutame ilmekaid näiteid nii erakogudest, muuseumidest kui ka antiigipoodidest.

Igal ehedalt säilinud avalikul interjööril on linnale oluline tähendus: see kinnitab emotsionaalselt elanike kohaga seotud ajalooteadvust ja vahendab seda linna külalistele. Nõnda tuleb hinnata ka vanade traditsioonidega Stude kondiitriäri, mille meeleolukad ruumid on säilinud läbi aegade. See on paik, kus praegused vanavanemad saavad lapselastele öelda: „Ka mind toodi lapsepõlves siia kooki sööma.”. Õnneliku saatusega majas tegutseb aastast 1984 kohvik Maiasmokk.

Martsipani, peamiselt mandlitest ning tuhksuhkrust koosnevat maiust, valmistatakse juba keskajast peale. Vanad hansalinnad Tallinn (endine Reval) ja Lübeck on siiani veendunud, et selle maiuse leiutamisõigus kuulub just neile. Ühe legendi järgi mõeldi martsipan välja hoopis Itaalias, kus rängal põuaajal oli ainsa toiduainena säilinud mandel.