19. sajandi lõpul vallutas läänemaailma graafika, ruumikujunduse, arhitektuuri ja eriti tarbekunsti eksperimentaalne ja täiesti uutmoodi lähenemine. Voolavad jooned ja stiliseeritud taimevormid jõudsid tapeetidesse ning lauanõude detailidesse. See oli aeg, mis tõstis kunstis au sisse looduse ja evolutsiooni ning hülgas vanad traditsioonid, ennekõike antiikpärandi. Linnapildis domineerivaid fassaadide rangeid ja antiikkunsti detaile matkivaid mustreid peeti vanamoeliseks. Juugendstiili iseloomustab uudne ja sidus sisekujundus, kus appi võeti käsitöömeistrid. Ent andekas arhitekt kujundas kõik ise: hoone, mööbli, tapeedi, küünlajalad ja lambivarjud.
Pikemalt Pööningu talvenumbris nr 4 (34) / 2022.
Autor: Sandra Mälk
Illustratsioonid: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Wikimedia Commons
