19.–20. sajandi vahetuseni oli suhkur kallis, raskesti kättesaadav ja seetõttu lihtrahva toidulaual haruldane toiduaine. Seetõttu oli varasemal ajal peamiseks magusaineks mesi. Kui odavnenud suhkrust sai esmatarbekaup, siis tõi see eestlaste toidukultuuris kaasa suuri muutusi. Elatustaseme tõustes hakati esmalt suurtel pidupäevadel, siis pühapäevadel ja tasapisi ka argipäevadel sööma magustoite, mis seni olid kuulunud ainult jõukama ülemkihi menüüsse. Mõisateenijate vahendusel, kes moodustasid 19. sajandil maarahvast kuni 10 %, oldi sakste dessertidega kaunis hästi tuttavad ja baltisaksa kulinaariakunstist võeti paljugi üle.
Pööningu suvenumbris 2 (20) / 2020 kirjutame 20. sajandi alguse uudsetest magustoitudest.
Autor: Anu Kannike
Fotod: Eesti Ajaloomuuseum SA, Eesti Rahva Muuseum, Fotomuuseum, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA, Pärnu Muuseum SA, Viljandi Muuseum
