Vanemate Eesti aedade kirjeldusi ja fotosid on säilinud vähe, eriti 19. sajandist. Peamiselt kalendrimehena tuntud Mats Tõnissoni aeda on aga tänu perekonna fotoharrastusele jäädvustatud ja mõned fotod on ka alles. Tema oskuslikult rajatud koduaed Vana-Vändras eeskujuks teistelegi, aidates levitada nii taimi kui ka oskusi.
Matsi pojatütre Pilvi Üllaste kogutud mälestustes kirjeldatakse aeda järgmiselt: aiaväravast majani kulgenud sirge tee, mida ääristasid lillepeenrad. Nendel kasvanud hulgaliselt sibullilli: lumikellukesed, märtsikellukesed, krookused, nartsissid, tulbid. Hiljem õitsenud tee ääres libliklilled, pojengid ja rüütlikannused. Võidu talu lillepeenrad olid õitsenud kevadest sügiseni. Ukse ees laiunud ümar peenar, mida nimetati „haldjapeenraks” ja millest on säilinud ka Matsi enda tehtud foto.
Pööningu talvenumbris kirjutame aiandusest ja aiandusnõuannetest 19. sajandil – seda õpetaja, kirjastaja, rahvaluule ja -pärimuse koguja, esimese Vändra päevapiltniku, aga ka aedniku ja puukoolipidaja Mats Tõnissoni tegemiste näitel.
Autor: Tiina Toomet
Fotod: C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Rahvusraamatukogu, Järvamaa Muuseum, Türi Muuseum, erakogu
