Karksi-Nuia linn tekkis 19. sajandi teisel poolel Karksi mõisa maale teede ristumiskohale ehitatud uue kõrtsi juurde. 1987. aastani kandis linn Nuia nime. Ümberkaudseist küladest ja kaugemalt kogunenud rahvas hakkas siin tegelema käsitöö ja kauplemisega.
19. sajandi lõpus oli alevikus juba 80 elumaja, seal elas 200 inimese ringis. Nende hulgas oli arvukalt erinevate tegevusaladega hõivatud käsitöölisi ja kaupmehi. Tähelepanu väärib, et sealhulgas olid esindatud mõned tollase maaelu jaoks võrdlemisi haruldased ametimehed, nagu kellasepad ja isegi fotograaf.
20. sajandi algusest hakkas elanike arv jõudsalt kasvama ning ehitustegevus kiirenes. Peamiseks elu- ja äritänavaks kujunes Nuiat läbiv Pärnu-Valga maantee.
Ajapikku sai Nuiast kogu kihelkonna majanduslik ja vaimuelu keskus: siin tegutsesid mitmesugused väikeettevõtted ja poed, töötas turg ning kaks korda aastas peeti laata. Siin olid mitmed koolid ja seltsimajad. 1945. aastal anti Nuiale alevi õigused.
- aastal nimetati alev ümber Karksi-Nuiaks ning 1993. aastal anti sellele linna staatus. 2018. aastal sai Karksi-Nuiast Eesti meepealinn.
Pööningu sügisnumbris nr 3 (27) / 2021 vaatame Eesti meepealinnas Karksi-Nuias üle sealsed arhitektuuri- ja kultuuriloolised pärlid.
Autor: Heiki Pärdi
Fotod: Heiki Pärdi
