Sajandeid tagasi kaasnes käsitöömeistriks saamisega terve rida rituaale. Nende hulka kuulus ka hõberaha või -eseme kinkimine oma tsunftile. 17. sajandist alates sai tavaks kinkida tsunftile hõbedast sildike, millele oli graveeritud meistri nimi ning meistriks saamise aasta ja kuupäev. Kuna sellised sildikesed riputati tsunfti tervituspokaali külge, on neid hakatud nimetama rippsiltideks. Neil leiduva kirjaliku ja visuaalse teabe tõttu võib käsitööliste rippsilte pidada hõbedast dokumentideks.
Ajaloolane Anu Mänd kirjutab seekordses Pööningus rippsiltide põnevast taustast ja ajaloost.
