Põlispuud suurendavad elurikkust, pakuvad elupaika ja toitu teistele liikidele, on pärimuste kandjad – näiteks hiiepuud, ohvripuud, ajalooliste sündmuste ja inimestega seotud puud. Põlispuud kaunistavad maastikku ja pakuvad silmailu. Eestis on 652 puud, mis on võetud kaitse alla kui kaitstavad looduse üksikobjektid. Aga lugemata hulk põlispuu mõõtu puid kasvab veel meie koduaedades, põllu- ja kodumetsa servades, vanades talukohtades.
Kui koduaias või hoovis on vanu põlispuu tunnustega puid ning kinnistuomanik ei oska ise otsustada, kas puu on elujõuline ja terve, siis oleks mõistlik appi kutsuda mõni selle ala spetsialist – kas arborist või puittaimede hindaja. Spetsialist hindab puu võrsete pikkust: kui puu elujõud on vähenenud, siis võrsete juurdekasvud on väikesed või puuduvad, võrsetipud on kõverdunud. Samas peab arvestama, et vanemal puul ongi kasvud lühemad kui noorel puul. Hinnatakse ka kuivanud okste hulka puu võras. Vanemate puude võrades on üksikute surnud okste esinemine loomulik, eriti kui võra sees on vähe valgust.
Kas ja mida teha hoovis kasvavate vanade puudega, mida saab ise vaadata ja millal kutsuda appi spetsialist, kirjutame Pööningu erinumbris Hoov.
Autor: Marje Kask
Fotod: Eesti Rahva Muuseum, Rasmus Jurkatam, Wikimedia Commons
